Ajalootund nr. 4 ( meenutab alternatiivne veteran R.Venta)

Alternatiivsete Jooksjate viietärnilaager (Laagr no. 4)

Tõepoolest, nii ootamatu kui see ka polnud, toimus augustikuu suvisel esimesel poolel Alternatiivsete Jooksjate treeninglaager... ja veel kuskohas!? Ei, mitte metsas... ega Rebul... ega ka koopas, vaid lausa Tartus Toomemäel üliõpilasselts Liivika (asub Baeri Küünestuudio lähedal) ruumides. Ja põhjus asjade sellisele arengule oli proosaliselt lihtne - Mart ja Alo on Liivika liikmed (siis vist livikoniused?). Igatahes omistati laagriolmele Üleliidulise Alternatiivsete Treeninglaagrite Tärnikomitee poolt maksimaalsed viis tärni.

Niisiis mõned olulisemad kabariidid kokkuvõtlikult:

laagri iseloom: alterjooksjate tüüptreeninglaager laenatud ulualusega

laagri kestus: nädalajagu sõltuvalt personaalsest koormustaluvusest

laagri välikomandant: Hr. Mart Andresson

laagri isikkoosseis rahuajal: Andresson, Kais, Rand, Lipp

laagri isikkoosseis treeningajal: Kais, Lipp, Rand, Andresson, Mustasaar, Venta

laagri isikkoosseis lauatennise ajal: Kais, Lipp, Rand, Andresson, Mustasaar, Venta, Lipp (noorem, aga tugevam), Jürs

Üldiselt võib laagri programmilise tegevuse kokku võtta sõnaga "personaalne", kuna ühised treeningud olid peamiselt hommikuti Toomel. Põhitreeningute osas läks lihtsalt raskeks keskmaameeste ja maratonile pürgijate treeningvahendeid kokku klapitada. Samas lauatenniseturniiridest, mis ilmselt ajaliselt võtsid suurima osa sportlikust tegevusest (terve päeva treeningute vahel ja õhtuse aja treeningute järel), ei olnud mul võimalik isegi surnut mängides pääseda.

Laagris peetud akadeemilisel loengul (lektor M. A. Venta) oli peateemaks jooksjate eelduste kujunemine evolutsioonil läbi inimkonna ajaloo. Sellele järgnenud perspektiivvisioneerimissessioonil leiti, et Alternatiivsete Jooksjate ainus võimalus maailmaareenile pääseda on geeniteraapia.

Laager lõppes, nagu ikka, suure pauguga - seekord käidi paugutamas Viljandimaal Kolme Tamme jooksul, mille marsruut möödus kolmest vaevaliselt kasest, kuid mis siiski ei seganud Hr. Andressonil jooksul teist kohta taotlemast. Seoses majandussurutisega oli Hr. Ralf Lipu auto öö jooksul niivõrd palju kahanenud, et Hr. Venta enam sisse ei mahtunudki ja seetõttu Viljandis ei käinud ja ei oska ta siin ka rohkemat kosta.

Ja kõik see ka kirjaoskamatutele:

Foto 1. Vorm saavutati laagris seekord oranž.

Foto 2. Laagri maskotiks oli seekord kama.

Fotod 3-5. Toitlustamine laagris.

Foto 6-7. Kord on majas ja päevakavas.

Lõpp

Fotod ja tekst: Rainis Venta

Alternatiivne kuulsuste hall

Tänapäeval on tihti kuulda olnud, et möödunud aegade spordikangelased räägivad kuidas kunagi olid mehed rauast ja laevad puust. Olen kuulnud isegi selliseid väiteid, et vanasti jooksis iga karvajalg 800 meetrit kiiremini kui 1 minut ja 55 sekundit ja iga enam-vähem kaine ja tervise juures olev kolhoosnik silkas mängleva kergusega kiiremini kui 2 tundi 30 minutit maratoni. Loomulikult olid vanasti olud ja varustus hoopis teised ning ilmselt olidki vanasti sitkemad mehed kuid samas on teada ka asjaolu, et inimeste mälu on selektiivne ning usutavasti ei jäänud meenutajatele meelde need sajad aeglased ja andetud sportlased, kes on alati olemas olnud.

Siiski tundub, et võrreldes tänapäevaga jäävad Eesti pikamaajooksu tippajad ikkagi minevikku, mis ei tähenda, et tulevikus see ei või muututa. Kuna paljud neist möödunud aegade spordilegendidest on tegelikult üsna vähe tuntud siis võiks neid kuidagi ikkagi esile tõsta.

Seega teen ettepaneku luua Alternatiivsete jooksjate poolt niiöelda virtuaalne kuulsuste hall kui valitakse möödunud aegade Eesti ja ka välisriikide jooksjaid. Valimistingimusteks võiks olla mitte ainult sportlikud tulemused vaid igal kandidaadil peaks olema ka teatud erilised teda teistest eristavad omadused või saavutused. Näiteks on Hubert Pärnakivi Eesti läbiaegade parimaid staiereid kuid Pärnakivist palju paremini antud kontekstis sobib hoopis Lembit Virkus, sest oli ju tema väga omapärase eluloo ja iseloomuga jooksja, kellel võrreldes Pärnakiviga oli palju vähem looduse poolt antud. Esimeste kandidaatidena esitan Lembit Virkuse kellest oli juba juttu ning Rein Leinuse, kes on minu andmetel on jooksnud kiireima maratoni Eesti pinnal ja seda legendaarsel Vändra maratonil.

Jooksjate poolt hääletamine ja nende pakkumine käib selle teksti kommenteerimise kaudu. Igal alter-jooksjal või meie sõbral, kellel on mõni idee siis võiks selle siia välja käija ning samuti võiks avaldada arvamust minu pakutud jooksjate kohta.

Kolmanda ajalootunni pildimaterjal (R.Venta)

Fotoreportaaž III alternatiivsest jooksulaagrist

Niisiis, nagu lubatud, kajastatakse alternatiivsete jooksjate laager teemal „Elu nagu Jürgensonidel“ lisaks eelnenud tekstivormile ka alternatiivses piltvormis, mis kergendab arusaamist eelkooliealiste, lugemispuude või lihtsalt halva lugemisoskusega indiviidide seas. Luulevormis esialgu reportaaži kavas ei ole, kuna sport on selgelt reaalala. Niisiis:

Foto 1. Kiviõli on progressi ja tuhamägede linn!

Foto 2-3. Ülal: Alternatiivsete jooksjate jooksulaagri ehk alternosooriumi territooriumi üldvaade. All: This is a WirelessNetwork Area.

Foto 4. Masinad ja aparaadid laagris. Esiplaanil laagris esimesena tööle hakanud masin – raadioaparaat (all paremas nurgas). Ei oska kommenteerida, mida need TYSK dressiga mehed seal aidas teevad.

Foto 5-6. Ülal: hommikul väljas. All: hommikul toas.

Foto 7-8. Hommikuti oli tuba mingeid vaklu täis.

Foto 9. Masinad ja aparaadid laagris. Pang-Kook-Kaevmasin 1000 (PKKM-1000) null-asendis.

Foto 10-12. Peldikute Ehituskeskuse (PEK) Viru osakonna eesrindlikud töötajad tööhoos.

Foto13-15. Masinad ja aparaadid laagris. Äsja valminud kemmerg V2 (K-V2). Ülal – projektsioon nurga tagant. All vasakul – frontaalprojektsioon. All paremal: Liftide ja lennukite sarnaste masinate turvalisuse ehitusjärelvalveinspektor on rahul pärast tutvumist vastvalminud K-V2´ga.

Foto 16. Mitu sokki on pildil? Alternosoorium oma hiilgepäevil.

Foto 17. Mehed laudas.

Foto 18-19. Ülal – kätte on jõudnud ettelugemistund. All – tunni teemaks on keskmaajooks.

Foto 20. Toas tehakse toitu niiviisi.

Foto 21-22. Õues tehakse toitu aga niiviisi.

Foto 23-24. Vasakul: masinad ja aparaadid laagris – pliita 2000 (P2000). Paremal: alternosooriumi argipäev – kuivavad jooksusussid.

Foto 25-26. Alternosooriumi argipäev. Ülal: Mario otsustas mustad nõud ära visata. All: Mart kõnnib unes.

Foto 27. Alternosooriumi argipäev. Vikerraadio soovikontserdi nautleja. Laulab H. Lääts „Tänav pink ja puu“.

Foto 28-29. Ülal: töö teeb parasjagu Jänesest inimese. All: peremehe murelik pilk.

Foto 30. Alternatiivsete Jooksjate Selts ja sõbrad.
-------------------------------------------------------------------------------------------------

EPILOOG

Fotod ja tekst: Rainis Venta

Kolmas ajalootund (meenutab alternatiivne teadur-jooksja R.Venta)

Alternatiivsete jooksjate III laager

Ida-Virumaa, Rebu küla 20. - 24. juunil 2008


Sedapuhku on siis toimunud juba kolmas alternatiivsete jooksjate jooksulaager. Jooksjate laagri seekordseks teemaks oli “Elu nagu Jürgensonidel”. Peab ette vabandama, et fototõendid ilmuvad järgmises sissekandes ja esialgu piirdume laagri faktoloogiliste kabariitide kirjeldamisega. Niisiis:


Sportlased: Ralf Lipp, Mart Andresson, Mario Mustasaar, Jaan Jänes, Ülari Kais, Rainis Venta
Külalissportlased (ei teinud kaasa, küll aga elasid kaasa): Ragnar Lipp, Rauno Palmi


Toimunud treeningud:

Reede, 20. juuni.
Õhtul – kross 15 km (4.30 > 4.15 / km); Lipp, Andresson, Mustasaar, Venta. Kasutati Karurada: Rebu – Aruküla – Rääsa – metsasiht – Rebu.

Laupäev, 21. juuni.
Hommikul – intervalltreening: Lipp, Mustasaar, Andresson 3 X (2000m + 1000m) [3:35/km ja 3:30/km]; Venta 5 X 2000m [3:45/km]. Kasutati 2 km lõiku Aruküla – Savala teel, lühike kilomeeter kruusateel, pikk kilomeeter asfaldil.
Õhtul – taastav jooks 12 km (5.00/km); Lipp, Mustasaar, Andresson, Jänes, Kais, Venta. Marsruut Rebu – Aruküla – Uniküla – Aidu karjääri teed (no public access) ja mäed – Aidu-Liiva – Maidla

Pühapäev, 22. juuni.
Päeval– pikk kross. Lipp, Mustasaar, Andresson, Jänes, Kais: 26 km [4.20 > 4.00/km], marsruudil Rebu – Aruküla – Rääsa – metsasiht – Veneoja – Mehide – Aruvälja – Savala – Maidla; Venta: 39 km [4.30 – 4.20/km], eksiteel Rebu – Aruküla – Rääsa – Lipu – Tarumäe – Arvila tee– Lipu – Rääsa – Aruküla – Savala – Maidla

Esmaspäev, 23. juuni.
Õhtul – taastav jooks 10 km [5.15 – 5.00/km]. Lipp, Mustasaar, Andresson, Jänes, Kais, Venta. Kursil Rebu – Savala – Rebu, jooksjad nagu allveelaevad, nii palju sadas vihma.

Teisipäeval treeninguid ei toimunud, asuti kella 7.45 rongile Kiviõli raudteejaamas


Laagris läbitud koondkilometraažid:

Lipp, Mustasaar, Andresson: 78 km
Jänes, Kais: 48 km
Venta: 91 km


Toitumisest:

Peamiselt toituti kartulist, mis koguti mullu sügisel kohalikelt põldudelt, selle kõrvale haugatavast suitsutatud ulukilihast, mis koguti jahihooajal vendade Lippude poolt ümbruskonna metsadest ja 7-vilja pudrust ning võileibadest, mis soetati Kiviõlist. Lisaks, söödi palju tomateid, õunu ja kapsast, hea mitu liitrit keefiri ja sellest tehtud kama ning ühel korral ka makarone baklažaani-tomatimögaga, mis kõik samuti Kiviõli-päritolu. Suurepärase söömaaja valmistas Ralfi vanaema pika krossijooksu lõpuks. Viimastel hommikutel oli võimalik kosutada end ka luksusliku kohviga.


Eelarve:

Laagri kulud valuutas moodustusid vaid toitumisega seotud kuludest. Kokku tuli välja käia umbes 630 krooni, mis jagunes üllataval kombel umbes 100.- per nosu. Maksmata jäi elektrikulu, mille eest olid hoolt kandud liinivargad, mistõttu õnneks elektrit meil tarvis ei läinud. Vesi pärines kohalikust kaevust, koogu küljes olev pang lubas seda ammutada minimaalse valuutakuluga. Pliidi kütmiseks kasutati põlevkivi asemel puitu, mille umbes 1 m pikkused ja 10 cm läbimõõduga halud olid pärit kohalikust tuulemurrust, mistõttu küttekulud võttis enda kanda emake loodus. Puhtmuidu pakkus katust hoone, mis oli ehitatud eelmise sajandi alguses ja renoveeritud eelmise sajandi keskel, selle eest kandsid hoolt Lippude ajaloolised eelkäijad.


Taastus- ning rekreatiivsed masinad ja aparaadid laagris:

Raadioaparaat vaimsete taastamisprotseduuride läbiviimiseks, kook-pang-kaevmasin karastamisprotseduuride läbiviimiseks, kõrgtehnoloogiline välitualett-masin (masinafunktsioon täpselt selgitamata, kuid üldpõhimõte on seotud gravitatsioonijõuga – kõik asjad kukkusid kenasti augu põhja).


Loengud ja seminarid:

Laagri seminarides oli kaks läbivat teemat: legendaarsete eesti jooksjate sportlaseteed (Hubert Pärnakivi, Lembit Virkus, Enn Sellik, Ants Nurmekivi, Peeter Varrak, Mihhail Velsvebel, Rein Tölp, Mart Vilt, Rein Leinus, Jüri Lossmann, Pavel Loskutov jne...) ning pikamaajooksu alade areng Eestis ja maailmas. Eriti populaarseks osutusid raamatust ”Legendaarne Hubert Pärnakivi” ette loetud palad.


Meelelahutus:

Laagris oli võimalik nautida mitmeid toredaid meelelahutuslikke tunde. Neid tunde pakkusid eelkõige kaugemal laanes kukkuv kägu, samuti keset õue askeldav hall-õgija ning veiseparm. Vahel pakkus meelelahutuslikke tunde ka nahkses sovhoosi zootehniku vihmakuues välipliidil kartuleid keetev või auku kaevav kuju. Kuid samas peab märkima, et suurima publikuhuvi ja vaimustuse pälvisid siiski Vikerraadio õnnitluste-soovikontsertide tunnid hommikuti. Meelt lahutas kindlasti ka igapäevane kaevuveega karastamine. Laupäeval, 22. juunil, võeti ette ka meelelahutuslik retk Maidla valla jaanitulele Soonurme külla, tagasiteel lahutus meel üsna hästi.


Muud vajalikud tegevused ja toimetused:

Puude raiumine ja tükkideks lõhkumine, sääskedele nimede andmine (laagri lõpuks jäi ellu minu teada vaid Endel), võimalikult paksu suitsu tekitamine siseruumides pliidi kütmisel ja seal sees viibimine, kemmergus viibimine, nõude pesemine ja siis uuesti mustaks tegemine, treeningpäevikute täitmine jpm.


Lõppsõna:

Maratonlaste blogis märgib jooksumees Kristo Reinsalu ühes viimases sissekandes, et on treenitud igasugustes tingimustes ja igasuguse ilmaga. Alternatiivsete Jooksjate Seltsi kongressil Rebul arutleti nende kõikvõimalik tingimuste ja ilmade üle ja teostati põhjalik uurimuslik analüüs. Võttes analüüsi tulemused ühte lausesse kokku - Rebutingimustes ta siiski jooksnud ei ole, mitte ükski jooksjate klubi ega seltskond ei ole, vähemalt käesoleval aastatuhandel. Peab aga eriti rõhutama, et tingimused ei ole Alternatiivse Jooksu Seltsi seisukohast sugugi olulised. Oluline on laagri maksumus, mis peab olema jõukohane üliõpilaste ja teadustöötajate võimalustele, mis Eestis jääb alla keskmist latti. Niisiis Alternatiivsete Jooksjate Selts soovib oma ainulaadseid odavlaagreid jätkata ja minna arengus ka edasi ning järgmise laagri teemaks ongi juba välja pakutud “Elu nagu koopainimestel”, mis peaks kohe eriti odavaid võimalusi pakkuma.

Tekst: Rainis Venta

Loomisel on Alternatiivne maratonitiim

Nagu te isegi näete on Eesti maratonijooks mõnes mõttes varjusurmas. Keegi ei taha ja ei viitsi selle raske alaga tegeleda kui on olemas võimalused tegeleda paljude niiöelda mugavusaladega. Tänapäeval on saanud enamikule Eesti jooksjatele lausa müütiliseks ning ületamatuks suuruseks joosta 42,195 meetrit ajaga alla 2 tunni ja 30 minuti. Sellele ei ole silmnähtavalt ka kaasaaidanud kõrgetasemelised välislaagrid. Siiski võib asi lähiaastatel asi paremaks minna tänu Toomas Tarmi poolt loodud maratonitiimile.

Seoses eelnevaga on näha, et täitmatta on jäänud vähem andekate jooksjate nišš ehk teen ettepaneku luua "Alternatiivne maratonitiim 2011+".

Alternatiivne maratonitiim 2011+

Eesmärk: On aidata leida motivatsiooni ning anda tuge vähem andekate maratonijooksjate raskel võistlus- ja treeningteekonnal. Tiimi teine eesmärk on mingil määral võistelda ja pakkuda konkurentsi Tarmi maratonitiimi vastu sügisel Tallinna maratonil.

Võimalikud liikmed: Võimalike liikmetena näeksin Rainis Ventat (2.53), Hasso Paapi (2.44) ja ennast. Tiiimi esinumbriks võiks olla Ralf Lipp (2.32). Kindlasti ei ole see veel lõplik nimekiri ning tiimi koosseis vaadatakse igal kevadel ja sügisel üle.

Tiimi toetus tiimi liikmetele: Kindlasti ei ole kavas toetada jooksjaid rahaliselt. Alternatiivsed jooksjad toetavad oma maratonitiimi liikmeid peamiselt andes vaimset ja sotsiaalset tuge. Aidatakse leida kadunud motivatsiooni ning kirutakse ja kiidetakse.

Laagrid: Kõik tiimi liikmed on kutsutud koos kilomeetreid mõõtma Alternatiivsetesse jooksulaagritesse. Arvatavasti toimub järgmine juba märtsis Pärnumaal Vändras.

Võistlused: Tiimi esimeseks etenduse laavaks saab legendaarne Otepää- Tartu maratoni rada (kui meie kõrvu ikka jõuab selle salapärase võistluse toimumisaeg). Eesmärgiks seal võiks olla kolmikvõit.

Foto: Alternatiivse maratonitiimi kandidaadid

teevad trenni Ihastes.

Teine ajalootund (Meenutab siinmail vähem tuntust kogunud jooksja M.Andresson)

Alternatiivne jooksulaager nr. 2

Märtsis 2008. toimus Elva mändide all järjekorras teine laager. Nii laagri majutuse kui ka korralduse poolest ei jäänud see alla esimesele. Plaanis oli 3 treeningut millest pikk kross oli planeeritud tutvustamaks Tartu jooksumaratoni rada. Kultuurilisse programmi kuulusid Enn Selliku filmi vaatamine ning Elva tutvustamine. Osalejaid oli seekord kõigest 3: pedagoog, Jänes ja mina. Vaatamata vähesest osavõtust kogu planeeritud programm toimus. Laager oli innustatud mõttest, et Elvast võiks saada Eesti jooksumeka. On ju Eesti ajaloo parim 5000 ja 10000 meetri jooksja Enn Sellik seal trenni teinud ning kunagi toimusid ka vabariigi krossijooksu meistrivõistlused Elvas. Kahjuks puuduvad antud sündmusest fotod.

Alustame esimese ajaloo tunniga (meenutab teeneline jooksja ja teadur R.Venta)

ALTERNATIIVSE JOOKSULAAGRI KOKKUVÕTE

Niisiis, 11.-13. jaanuaril 2008 toimus Nooruse ühikas üks tegus jooksulaager, mõelduna eelkõige alternatiivina neile jooksjaile, kelle tahe on suurem ressursside võimalustest.Kokkuvõtteks siis niipalju:

I TEHNILISED ANDMED:

Osalejaid: 4 + 1 külalisesineja + mõned külalised
Kestvus päevades: 2,5
Läbi viidud treeninguid: 3
Koondkilometraaž: ca 50 km jooksja kohta
Kulu osaleja kohta keskmiselt: 150 Eesti krooni

Läbitud treeningud:
Reede õhtul tempojooks 12 km (3.58/km), SJ 2 km + LJ 2 km
Laupäev pikk kross 28 km (4.45/km) (marsruut Tartu – Ihaste - Luunja – Räpina mnt – Tartu)
Pühapäev taastav jooks 7-13 km (5.10 – 5.00/km) (marsruut Tammelinn - Annelinn)

Menüü:
Reede õhtu: tatrapuder kalapulkadega
Laupäeva hommik: herkulopuder
Laupäeva lõuna ja õhtu: riis, sibulasoust hakklihaga
Pühapäeva hommikusöök: herkulopuder

Jooksulaager tänab:
Raksi - lektor välislaagrite teemal
Kõiki külalisi - tulemusliku ümarlauaõhtu eest
Ilmataati - teedelt lume äraviimise eest

II ÜMARLAUA KOKKUVÕTE

Laagri ümarlaudade jooksul analüüsiti põhjalikult mitmeid erinevaid jooksuvaldkonnaga seotud andmerühmi ning uurimuse tulemused on järgmised:

Ptk. 1: „Jooksjate arvukuse tõus“

Staiereid on Tartusse kogunenud juba väga palju. Miks nii? Esiteks, et nad ei mahu enam ühte jooksulaagrisse ära. Teiseks ja esimesest järelduvalt, nõudlus jooksulaagrite järele on kasvanud nii suureks, et paralleelselt toimub mitu jooksulaagrit.

Ptk. 2: „Jooksulaagrite konjuktuurist ning jooksjate tarbimisrühmade analüüs“

Rohkearvuline jooksjate populatsioon jaguneb ostujõu andmerühma uurimuse tulemusena selgelt kolmeks laagriostukäitumise tüübiks: eliitjooksjad, esijooksjad ningsäästujooksjad. Majanduslikult esineb nõudlus jooksulaagrite järele, eriti praeguse ilmastiku juures, kõikidel rühmadel võrdselt, kuid erinevus peitub laagri kapitalimahukuses, mida üks või teine jooksjate rühm tarbib. Kokkuvõtvalt:

Eliitjooksjate rühmale on iseloomulik tarbida pikki väga heade tingimustega eliitlaagreid välismaal ning nende jooks on kevadel sama puhas ja särav nagu Etioopia mägismaa põslirahvastel.

Esijooksjate rühmale on iseloomulik tarbida heade majutustingimustega laagreid Eestis kohalike jooksutingimuste juures. Kuna esijooksjate ostujõud on sisuliselt sama eliitjooksjate omale, siis tarbivad kohalikke laagreid vaid logistilistel kaalutlustel, kuna nad ei saa pikemateks perioodideks eliitjooksjatega sarnastesse laagritesse sõita, vaid teevad tööd. Nende jooks on kevadel siiski teatud ilmastiku mõjudest siiski tehniliselt veidi konarlik ja ilma altituudse efekti mõjuta. Kuid vähemalt, kuna nad sõidavad treenima siiski Eesti joostavaimatesse paikadesse, ei kogu nad talveperioodil oluliselt vigastusi ning kvaliteetne ja nägus riietus jätab neist sarnaselt eliitjooksjatele igati fotogeenilise mulje.

Nüüd säästujooksjate juurde. Nende motivatsioonitegur ja optimism on tõepoolest veel suur müsteerium ja ilmselt tuleb lähiaegadel põhjalikumale analüüsimisele? Raha neil pole, kuna reeglina on tegu poole kohaga töötavate üliõpilastega. Kevadeks on nad reeglina kogunud sarnase kilometraaži, mis eliitjooksjad, kuid talvised olud, asflaltteed ning põhjalikult ülekasutatud jooksusussid on siiski jätnud omad jäljed jooksupildile. Kuid kevadel pistavad nad rõõmsalt kilgates punuma nagu karjalaskepäeva mullikad. Nende tehnika on ülimalt raiskav ja lausa kole vaadata, kuid hea tuju, meeleheitlik pingutus ja kokkuvõttes saavutatud edetabelite tulemused annavad põhjust neid siiski jooksjateks pidada.

Ptk.3: „Ümarlaua otsus“

Otsustati, et sedasorti treeninglaagreid tuleb korraldada ka edaspidi. Hoolimata asjaolust, et treeningtingimuste osas suurt midagi ette võtta ei õnnestu, on siiski seltsis oluliselt toredam ka Tartus treenida. Käsitleti ka muid jooksuga seotud päevakajalisi teemasid, kuid nende otsused ootavad järgmiseid arutelusid. Ka soovivad alternatiivsed jooksjad rõõmsat meelt ja edulugu Eesti teistele jooksjatele ja jooksuvaldkonna arendajatele.