Kätte oli jõdnud Aktiva cup´i 10km alternatiivne jooks. Paistab, et kallid soomlased korraldavad ikka koguaeg alternatiivseid võistluseid , sest ka seekord üllatati osalejaid tõsise raja ettevalmistusega. Nimelt suutsid korraldajad ja ilmataat läbiviia alterjooksjate unistuse -3 kraadises, suhteliselt tuulises ja lumesajuses ilmas läbiti 10km trass kinnisõidetud lumel/jääl, mis tänu sajule oli muutumas veelgi libedamaks. Oi see oli tore tunne, mis mind valdas, kui peale 1 km nägin, et tänases jooksus olen üks väheseid, kes eriti alternatiivsel kombel läks jooksma tavalise maratonisussiga- kohalikele jooksumeestele oli Joulupukki toonud kenad spets naastudega rehvid. Nagu me teame võimaldab maratonisuss liikuda ainult maratonikiirusel siis ei omanud tähtsust km vaheajad, tuli vaid nautida. Et soome parimad jooksupojad peesitavad nagu ka eesti ametivennad mõnusalt lõunamaapäikse all siis tõmblejaid kiirusel 3,30/km eriti ei olnud. Paistis et see tempo sobis kõigile.
500m enne lõppu otsustasin sooritada hüppe tundmatusse ja liigitada jalgu veelgi suurema sagedusega, mis antudhetkel paras oleks olnud. Tulemuseks valmistasin kohalikele autosportlastele tõsise pettumuse, kui libisesin üle lõpujoone oma suverehvidega esimesena. Aeg mõned sekundid alla 36 minuti ja korralik tempojooks oli tehtud-nüüd ei ole muud, kui oma talenditut vana keha puhata lasta ja oodata uusi alternatiivseid pingutusi.
Olen jõudnud tänasesse päeva- ja nagu maratonijooksu väsimus tuleb viitega, tuleb ka eilne alterjooks läbi ribide välja- rohkem kui üks lihaste kinnituskoht on valusam varasemast ja niimõnigi koht kehal näitab enda kohalolekut, mis tähenda – vigastuse kartuses tuleb kaevuda lumme.
Nüüd olen ma ausalt ära rääkinud,millega ma vahepeal hakkama olen saanud ja seda mis tuleb – ei julge ma isegi veel mõelda.
Alternatiivseid
pastlaid kõigile!!!
