Ma arvasin, et Tamula jooks on raske ja ebamugav aga võrreldes Uhtjärve jooksuga on tegu lihtsa jalutusega pargis. Uhtjärve jooks toimub maalilises ürgorus ja selle kallastel stardi ja finišiga Nõiariigi teemapargis. Arvasin, et olukord pole minu jaoks piisavalt alternatiivne ning sõitsin Valgmaalt Tsirguliinast Võrumaale Uhtjärve äärde vana ratta loksuga. Kuna mu ajaplaneerimine polnud kellasepp Mustasaarelikult täpne siis teekonna viimase osa pidin päris isuga funkima. Jõudsin kohale täpselt 10 minutit enne starti ja kuna võistlusele registreerimine lõppes 15 minutit siis oli oht, et peangi leppima just lõppenud timetrial-iga. Pärast emotsionaalseid vaidlusi mul siiski õnnestus tänu korraldajate leplikusele üks stardinumber osta.
Stardisirge oli selline mõnus kruusatee ja arvasin, et polegi kõige hullem jooks aga juba esimesed 500 meetrit tõestasid risti vastupidist. Nüüd ma saan aru kui raske spordiala on triatlon, sest üpris ebamugav on pärast rattasõitu jooksma hakata. Jalad olid pehmed ja enne metsa vahele keeramist olin ma surutud jooksjate massi keskele, sest jalad lihtsalt ei tahtnud liikuda. Ma pole ennem võistelnud metsatraktorite mudastes rööbastes aga just selline oli kruusateele järgnenud lõik ja roopad olid väga sügavad, positsiooni parandamiseks tuli hüpata roopa äärelt äärele. Nüüd mu jalad tegid juba jooksmisele päris sanaseid liigutusi ning sain veteranide ja naiste eest lõpuks minema. Ka rada läks paremaks - ilus metsarada aga seda lusti oli ainult korraks. Ma unustasin mainida, et ürgorg tähendab väga järskude kallakutega kaldaid ehk antud jooksu kontekstis mööda oru kaldaid üles alla seerimist. Järgmine lõik oli värskelt lõigatud raiesmik, mis oli järsul oru veerul. Väga ebamugav keskkond kiiresti jooksmiseks. Nagu tavaliselt olin ma jälle jäänud üksi. Liidrid olid minuteid eespool ja nõrgemad olid ka maha jäänud. Raiesmikule järgnev lõik kulges heinamaal, mis oli küll ilma tõusudeta, kuid mätaste tõttu mitte kõige paremini joostav. Edasi tulid tõusud ning nüüd hakkas mul raske - kaotasin vähemalt 3 kohta enne kui ma rängale lõputõusule jõudsin. Finišis oli kaotus Ivarile ligi 4 minutit ja need 3 meest, kes must enne lõppu mööda läksid, olid minu jaoks üllatusmehed aga ilmselt selline füüsiliselt raske, tehniline ja halva joostavusega rada sobibki teistsugustele sportlastele paremini.
Kuigi tegu oli väga raske rajaga võib rajameister Contra ees mütsi maha võtta. Tegu on väga huvitava ja natuke teistsuguse võistlusega. Usun, et antud see rada kuulub 5 raskeima hulka Eestis.
Foto (Etsi blogi): Uhtjärve jooksu rajakaart
Ps. See angiin vist võtab mult võimaluse Tartus maratoni joosta aga ega sub. 2:30 meeste klubi ust ma jalaga lahti poleks nii kui nii löönud.
Kui olin Tamula järvele ringi peale teinud ja šokist toibunud siis küsisin Ivari käest, et kas kõik Võrumaa jooksud on sellised hullud? Ivar vastas, et järgmine jooks on Võru-Väimela maanteejooks, mis on 6 km ja siledal kõvakattega teel. Ole vaid mees ja põruta. Seega enne starti olin enesekindel, valmis Ivanovi ja Puustusega rinda pistma. Jooksu mustaks hobuseks osutus hoopis orienteeruja Timo Sild, kelle vedamisel läks kohe tõmbamiseks ning kilomeetri peal sain aru, et minust väga asja ei ole. Hambad ristis kangutasin kuni vahefinišini üksinda, ees Sild, Ivanov ja Puustus ning selja taga suurem grupp. Siiani tundus kõik veel raske aga rahuldav, kuid 500m enne lõppu, ühel väiksel tõusul näitas mulle kandu ka Margus Koor, keda eelneval aastal olin võitnud kõigil Valgamaa sarja jooksudel. Läks trumm, savi neist pulkadest. Üle lõpujoone tulin viiendana ja see tunne, et ma ei jaksa, polnud mitte Tamula liipritest ja soost tingitud vaid sportlik konditsioon oligi saiavorm. Jooks ise oli hästi korraldatud ja toimus juba 33. korda. Rada oli üpris kerge ja kiire. Hea mineku puhul oleks see mulle hästi konti mööda olnud.
Pulli järve jooks tõesti vääris oma nime, sest pulli sai kõvasti. Kaugel Võrumaa perifeerias - Missol toimunud jooksu esimene üllatus tabas mind juba enne starti. Registreerisin ennast koha peal, sest kuni viimase hetkeni polnud kindel, kas võtan osa või mitte. Stardis võtsin koha sisse esimeses reas favoriitide kõrval ja arvasin ,et nii ongi õige. Paraku korraldajatele see ei meeldinud ja pärast emotsionaalset arutelu teemal, kes ma selline olen, pidin taanduma kepikõndijate vahele. Pärast stardipauku tõmbasin elu eest ja sain paari saja meetrise kiirenduse järel juhtmuulad kätte. Tundus, et kõik on hästi. Umbes kilomeetri peal aga kadusid jalad alt, sest muru sees oli sügav auk, mis mind küllili pani. Kui püsti sain olid Ivanovid ja muud Võrumaa loomad ammu kadunud. Suutsin esimese ringi lõpuks ( jooks oli 7km pikk ja koosnes kahest järve ringist) rütmi uuesti kätte saada. Aga sellega mu seiklused ei lõppenud. Vihm oli raja veidi mudaseks teinud ning oskasin uuesti külje maha panna ja seekord päris valusalt. Lõppkohaks oli 7. ja kaotust kogunes jooksu võitnud Raido Mitile poolteist minutit. Kui rajast rääkida siis peamisel kulges see mööda käänulist, kitsast ja libedat matkarada. Profiil ei olnud kõige hullem. Samas pakkus rada ohtralt silmailu ja soovitaks seda võistlus kõigile.
Foto (Võrumaa spordiliit): Isegi Ivari jaoks polnud tempo enam soodne (Pulli järve liidrite lõpp).
Vahepeal on toimunud ka Eesti suurim jooksupidu. Õnnitlen Heinar Vainet ja Hasso Paapi uute isiklike rekordite puhul maratonis!
Lugenud Toomas Tarmi mõtisklusi maratonitiimi koduleheküljelt
ei saanud ma oma nokka enam koos hoida
ja kirjutan ka ise- teistmoodi vaatenurgast.
Ma ei ole üldsegi nõus väitega, et meie põhjanaabrite kesk-
pikamaajooks kehvemas seisus on kui Eesti hetkeseis.
Tuleb tõdeda- tõesti
Eestil oli EM-il jooksualadel uhkelt esindus ja tulemusedki olid positiivsed.
Kuid siin ka asi lõpeb. Üks võistlus näitab antud hetke olukorda võistlusel,
mitte tervikliku pilti riigis toimuvast.Tõsi, pikemad jooksud on vanemate
meeste/naiste rida võib olla ka erandeid. Ses suhtes on suunad
mõlemal pool lahte samad, kuid erinevus tuleb välja, kui natuke vaadata/võrrelda
tasemeid!!!
See ,et põhjanaabrite „poliitika“ on selline ,et välja
viiakse vähem sportlaseid , kui võiks, on nende otsustada.
Kuid kas ala kandepinda ja
selle tugevust saab ainult selle kriteeriumiga hinnata??
Milliseid pikaajalisi „projekte“
siis Eesti poolelt näha oli/on?
Kuidas
võib öelda ,et tase on parem, kui enamus Eesti paremiku kuuluvate kesk- pikamaajooksjate sünniaasta jääb enne
1989 dat aastat. Tõsi maratoni seis on aasta aastalt paranenud , kuidas
see toimunud on? Lihtsalt- mehed/naised, kes enne pikk ei jooksnud nüüd jooksevad.
10 aastat tagasi olid Eesti paremikus samad nimed kui nüüd ,
midagi ei ole muutunud. Ainult peagi
pärast Rio´t on mäng läbi ja küsimus on selles – kes siis jooksevad ja mis tasemel? Andi ja
Liina ....võimalik....aga kes veel??? Millised on need valikud, mida tehtud on
, et ala kandepind suureneks? Kindlsti tuleb noori, kes tahavad joosta aga
kuidas saada tase paremaks see on küsimus? !!!
Lõpetuseks kõrvutan Eesti ja Soome meeste edetabelid. Andmed 08.09.14 ekjl lehelt ja
tilastopaja.fi lehelt.Mõlemalt poolt puuduvad mõningad augustikuised tulemused, kuid pildi annab see siiski. Kas tõesti on pilt nii roosiline?
PS: 1990 aastal
sündinud on hetkel 24 aastane!!!
Eesti meeste hetkeseis Soome meeste hetkeseis
800m I tulemus 1,49,87 1,48,46
800m 20. Tulemus 2,01,00 1,54,62
1990 sünd. 20 sees 14. 11.
1500m I tulemus 3,40,51 3,42,80
1500m 20. Tulemus 4,14,61 3,55,72
1990 sünd. 20 sees 11 10
3000tak. I tulemus 8,39,53 8,29,89
3000 tak. 20. Tulemus 10,35,64
(5. Tulem)! 9,44,61
...ajan peale 2 päeva sörki, selja
sirgu ning võin hakata uuesti kaugusesse vaatama. Kust on tuldud ja kuhu on
mindud? Näilisesvaikuses onolnud juhtumisi. Suvi on läbi saanud
ja sellega lendas tuulest viiduna ja närvivalu tooduna isegi lootused SEBil
kirstu ronida. Ometi lootusrikkalt ma selle võimalusega Narva tutvusringilt naasnuna arvestasin. Vana tõde sellest, et kui tahtmist on ülearu
ja pealegi vormikõver võtab suuna ülespoole siis altermees peaks minema pommi
varjendisse. Sinimägede keldritesse ja ootama ,et säilimisaeg enne kätte
ei tule, kui korki tahab lennutama hakata. Ei - altermees läheb, paneb kulund
dressi selga ning arvestab, kurat, kui siit veel veidi minna siis võib juba hüppama hakata ning naeratab -
viimast korda..... seltismees, olge hea ja astuge kõrvale ning seekordne
syirpriis laiutab kenakesti kuuaega seljas ning liigub samakiiresti minema, kui
tõusebHerr Tarmi usk Ilja nopeusse . Vaatasin kenakesi tulemusi ning
tõdesin nädalake tagasi, et kui nüüd need retsepti vitamintsikud pealt saaks siis vist küll
kontrolli B vaja ei ole ..... Nüüd olen olnud juba tomati mahla peal ja püüan jalgadele
jälle vana kulgemist tutvustada. Kauguses terendab miskit helesinist on see
sinine taevas, eesjooksja lätu või Kapteni peapeal?
Vaprust, vigased! Hoian teile selga sügisesel rukkilõikusel.
Et kirjatükk ikka positiivne
oleks ja seda ta olema peab, tervitan õnnitlustega nii edukaid, kui vähemedukaid
EM sportlaseid, Botased taas jalga tõmmanud vanaks saanud Sandrit ning teisi
kellel alter ees ja taga ähvardab.
Võis tunduda, et meie blogi oli surnud ja maetud aga ...ELAB, TA ELAB. Kui eelmine aasta piirdus mu Eesti sisene jooksuturism Valgamaa jooksudega siis see aasta võeti sihikule Võrumaa pikajooksusari, mis on üldiselt tugevama tasemega ja selle korraldus annab silmad ette isegi mitmetele üleriigilistele jooksusarjadele. Selleks, et seda sarja võita, tuleks troonilt tõugata Võrumaa jooksjate kroonimata kuningas, kes sellel aastal on väga hea vormi hästi realiseerinud ning mitmeid eestikate medaleid taskusse pistnud. Lisaks figureerivad ka ilmselt elu parimas vormis olev Anti Puustus, mitmed tugevad orienteerujad ja Valgamaa kunn Margus Koor. Enne Tamula jooksu kujutasin ette, et olen kõva poiss ja peaksin ka selle sarja üldvõidu eest konkureerima. Väga kiiresti tõid Võrõkesed mind maa peale tagasi.
33. jooks ümber Tamula toimus 8. mail. Ilm oli talutav: vihma ei saadanud ja päike ei teinud liiga. Kõik eelnimetatud härrad joonel ja valmis. Jooksu pikkuseks oli väidetavalt 6,3 km ehk ring ümber järve. Kõik tundub äge aga konks on selles, et Tamula pole Viljandi või Ülemiste järv ehk Tamula ümbrus pole kaetud teedega. Enne starti kuulsin, et osa rajast pidi kulgema raudteel aga Ivari sõnul oli see kõigest 800m. Esimesed poolteist versta joosti kõvakattega tänavatel. Võtsin pundi ees koha sisse ja imestasin, et mul lasti seal seasörki teha. Järsku tegid kohalikud poisid tugeva vahespurdi millega ma kaasa ei tahtnud minna, sest joostud oli vähe. Selle spurdi eesmärk oli positsioonide kindlustamine raudteel jooksmiseks. Ma ei uskunud enne kui oma silmaga nägin. Tõepooles tuli joosta mööda liipreid (ka kõrval ei saanud joosta) ja see 800m tundus pigem 1000 ja rohkem meetrit. Kuulus Soome olümpiasangar Paavo Nurmi olevat raudteel rongide järgi joostes trenni teinud aga mulle see ei istunud. Liiprite vahed on erineva sügavusega ja liiprite vaheline kaugus on jooksusammu jaoks üsna ebamugav. Paar sada meetrit üritasin kohalikega sammu pidada aga loobusin, sest rütm läks pidevalt sassi ja jala väänamise oht oli väga suur. Mõtlesin, et kannatab selle raudtee osa ära ja siis hakkab kipitama. Kui raudteel maha keerasin siis oleks pikksilma vaja olnud, et esimest 4 näha ning minu suureks pettumuseks jäi jätkunud jooks asfaldil ega kruusal vaid soos mätaste vahel. Motivatsioon korralikult pingutada sai kõva löögi. Ilmselt oli mu kiirus seal langenud juba 4 minuti peale ja leppisin olukorraga. Kõvakattega tee peale jõudes oli lõpuni kõigest kilomeeter vist. Liiprid ja soo olid jalad väga pehmeks teinud ja minu õnneks polnud koha pärast vaja spurtida. Kaotust võitjale (härra Ivanovile) kogunes ligi 2 minutit ning üldises arvestuses sain 5. koha. Lohutuseks sain teada, et ma polegi nii vana veel - M21 arvestuses sain teise koha.
Kuigi sellised krossijooksud on minu jaoks rasked, võib öelda, et tegemist on väga kihvti üritusega. Ilmselt üks raskemaid jookse, kus olen osalenud (tolleks hetkeks ;) ).
29. aprillil kogunesid akadeemiliste organisatsioonide jooksumaiad liikmed Tartus päikeselisele Toomemäele. Tegemist oli juba 4-nda Liivika kevadjooksuga. Võistluseelse soojenduse tegi seekord alterjooksjate kauaaegne sõber ja võistluspartner Hasso Paap ( eratreening.ee ) ning raja ääres abistasid liiviklastele lisaks veel alternatiivsed Jaan Jänes ja Ülari Kais. Peakohtunikuks samuti alternatiivne Rainis Venta - tema avasõnad esimest korda eestis, teist korda maailmas tuleks parandada 4. korda Eestis, 8 korda maailmas or whatever...
Nagu tavaks jooksid naised 2 km ja mehed 4 km. Daamidest läks võit esmakordselt EÜS Põhjala I liikmele, sarmikale Carolin Toomingale rekordilise ajaga 8.35 - 2011-2013 kuulus võit korp! Amicitiast Piret Toomele. Rajarekord paranes lausa 12 sekundiga. Teine oli Kerstin Kütt (9:05) ja kolmas Mari-Liis Kuus (9:58) - mõlemad olid samuti EÜS Põhjalast vastavalt I ja II esindusnaiskonnast.
Naised 2 km:
1 8.35 Carolin Toomingas EÜS Põhjala I 2 9:05 Kerstin Kütt EÜS Põhjala I 3 9:58 Mari-Liis Kuus EÜS Põhjala II
4 10:07 Kaisa Mihklepp Filiae Patriae
5 10:16 Liis Vikerpuur EÜS Põhjala II
6 10:20 Siiri Paiste EÜS Põhjala II
7 10:22 Meeri Lembinen Filiae Patriae
8 10:22 Maie Maivel ENÜS
9 10:44 Aia Simm EÜS Põhjala II
10 10:57 Liis Tapasia EÜS Põhjala II
11 11:06 Riin Riiberg ENÜS
12 11:06 Egle Troska Filiae Patriae
13 11:44 Margit Kägu Filiae Patriae
14 11:53 Nata-Ly Keerd ENÜS
Naisorganisatsioonidest kuulus võit EÜS Põhjala I -le täpselt 28 minutiga, mis oli taaskord ka naiskondade rajarekord. Rekord on iga aasta jõudsalt paranenud. 2011. aastal läbis c! Amicitia raja 30.01, 12' 28:53, 13' 28:47. Palju õnne EÜS Põhjala naiskonnale veelkord. Naisi osales seekord 14, mis on ka osalejate rekord - 2011 (7), 2012 (11) 2013 (8).
1. EÜS Põhjala I - 28:00 2. EÜS Põhjala II - 31:11 3. Filia Patriae - 31:35
4. Eesti Naisüliõpilaste Selts - 33:21
Carolin Toomingas teel võidu poole.
Kenad neiud või mis :)
Meestest ei näita väsimusmärke ÜS Liivika oma esimees, alternatiivne Mart Andresson saadeks võiduajaks 13:37, mis jääb rajarekordile alla vaid 3 sekundiga. Teiseks tuli Kaarel Piip ajaga 14.02, kes oli varasemalt osalenud 2 korral (2011 - 4; 2012 - 3). EÜS Põhjala vilistlane parandas oma 2012 saavutatud isiklikku lausa 40 sekundiga! Kolmas oli ÜS Raimla vastupidavuskunn Olari Orm 14:27, kes osales viimati 2011 kui oli paremuselt kolmas. Loo autor ning kahekordne II koha omanik, ÜS Liivika vilistlane Alo Rand lubas, et esikolmikusse ei jaksa sekkuda ning täitis selle olles 4. ajaga 15.30. Isiklik parim on 13:35 veidi teise trajektooriga rajal. 2012 aastal kestusjooksuga lõpparve tegemine annab tunda nii füüsilises kui ka vaimses valmisolekus :D. Most improved runner-iks saab 4 aasta jooksul nimetada aga EÜS Põhjala liiget Elvis Joakitit, kes 2011. aastal oli viimane ajaga 25:12 ning seejärel otsustas jalad kõhu alt välja võtta ning läbis 2012 aastal raja 20.34 (14), 2013 17:59 (9) ning see aasta juba 17:18! (13). Elvis on oma isiklikku kärpinud lausa 7 minutit ja 54 sekundit.
Mehi oli rajal kokku lausa 35 - 2011 (17), 2012 (14), 2013 (16). Tegemist on varasema osalejate arvu lausa 2- kordse tõusuga.
Mehed 4 km:
1 13:37 Mart Andresson ÜS Liivika 2 14:02 Kaarel Piip EÜS Põhjala III 3 14:27 Olari Orm ÜS Raimla
4 15:30 Alo Rand ÜS Liivika
5 16:23 Kaarel Kure ÜS Liivika
6 16:38 Mart Einasto EÜS Põhjala III
7 16:57 Mikk Andreson Korp! Leola
8 16:59 Madis Martin Lutter EÜS Põhjala II
9 17:02 Kristjan Kübar Korp! Fraternitas Tartuensis II
10 17:10 Meelis Tasur ÜS Liivika II
11 17:10 Mikk Puustusmaa ÜS Liivika
12 17:16 Mikk Tali EÜS Põhjala III
13 17:18 Elvis Joakit EÜS Põhjala III
14 17:28 Priit Oidram EÜS Põhjala II
15 17:40 Joonas Pent EÜS Põhjala II
16 17:43 Uku Lilleväli Korp! Revelia
17 17:45 Egert Indres Korp! Fraternitas Tartuensis II
18 17:47 Tanel Mäger Korp! Revelia
19 17:49 Tauri Viil EÜS Põhjala II
20 18:15 Riho Kallaste EÜS Põhjala I
21 18:25 Tõnu Leemets Korp! Fraternitas Tartuensis I
22 18:25 Tanel Tilk Korp! Leola
23 18:27 Sander Mändoja Korp! Fraternitas Liviensis
24 18:45 Madis-Arno Küüsvek ÜS Raimla
25 18:50 August Vinter EÜS Põhjala I
26 19:23 Siim Nirgi Korp! Revelia
27 19:40 Aare Ristikivi ÜS Raimla
28 19:56 Erki Treier Korp! Fraternitas Tartuensis II
29 19:56 Mihkel Mikkelsaar Korp! Fraternitas Tartuensis I
30 21:46 Marko Kuura EÜS
31 22:19 Priit Vabamäe Korp! Revelia
32 22:31 Ardo Tiits Korp! Fraternitas Tartuensis I
33 23:34 Andrus Hansen Korp! Fraternitas Tartuensis II
34 23:48 Kristjan Veskus Korp! Leola
35 DNF Karl Kürsa ÜS Liivika II
ksv! Andresson teel 4. järjestikuse võidu poole...kas tuleb 5?
EÜS Põhjala vilistlane Kaarel Piip teel hõbeda suunas
Peakohtunik koos abikohtunikega võistlust ohjamas
Meesorganisatsioonides kuulus võit taaskord kas õnneks või kahjuks korraldajatele ajaga 46:30. Kuigi rada erines 2011. tunduvalt sellest, mis hetkel oli antud aasta võiduaeg lausa 44:40! (Andresson 13:30, Rand 13:35, Heinsoo 17:35). Kuid kuna rekordina arvestame vaid alates 2012. aastast kehtivat rada, siis see aasta ületas ÜS Liivika esindusvõistkond napilt ka uue rajarekordi, rekord ületati vaid 4 sekundiga (2012 -46.34). Teiseks tuli kindlalt EÜS Põhjala III meeskond ajaga 47:56 (rekordiks saab ka seda nimetada kuna tegemist on parima mitte ÜS Liivika poolt joostud meeskonna ajaga, varasem rekord kuulus c! Sakalale ajaga 48:40). Kui 2013 lahutas rändkarika c! Sakalasse liikumisest vaid 48 sekundit, siis seekord 1 minut ja 26 sekundit. Kuna Põhjalal oli pink pikk ja ideaalse meeskonna komplekteerimisel oleks kaotus ÜS Liivikale olnud vaid 1 minut ja 9 sekundit.Kuid kuna EÜS Põhjala II meeskonda lahutas 4.ndast ÜS Raimlast vaid 14 sekundit oli tegemist ainuõige otsusega!
Kokkuvõttes tehti ka uus osalejate rekord - 49! 2011 - 24, 2012 - 25, 2013 - 24. Osalejate hulk on kasvas ühe aastaga lausa kahekordselt! Kas pole mitte fantastiline. Valdav sellest tuli küll meesosalejate arvelt, kuid küll naiste osalejate arv kasvab kuna kasvutrend on olemas ja ehk soovib 3 kordne naiste võitja naiskond c! Amicitia võidukarika taaskord enda valdusesse tuua või on selleks mõni teine organisatsioon. 2015 saab olema põnev.
2011. aastal osales naisi 4 erinevast organisatsioonist, kuid vajalikku 3 võistkonnaliiget omas vaid c! Amicitia, aga 2014 3. organisatsiooni, kuid erinevaid naiskondi 4.
2011 osales mehi 6 erinevast organisatsioonist ning meeskondi 4. 2014 aga 8 organisatsiooni ning protokollis kajastus 9 meeskonda. Areng on märgatav.
Kui ma kuskil näpukat ei teinud, siis läbi aastate on Liivika kevadjooksul 17 erinevat organisatsiooni. Naistest 6 (c! Amicitia; c! Indla; EÜS Põhjala; c! Lembela; Eesti Naisüliõpilaste Selts ja c! Filia Patriae).
Meestest 11 (ÜS Liivika, ÜS Raimla, EÜS Põhjala, c! Ugala, c! Sakala, EÜS, c! Revelia, c! Rotalia, Fr.Tartuensis, c! Leola, Fr.Liviensis).
Kui rääkida kelle pink on pikem, siis naiskondadest võistles 2011. c! Amicita eest ainukesena vajalikud kolm naist, siis 2012 suutis EÜS Põhjala välja panna juba 4 amiikade ja ENÜSi 3 vastu. 2014 aga startis juba Põhjala eest 7 Filia Patriael aga 4.
Meestes domineerib samuti EÜS Põhjala kuna juba esimesel korral pandi välja 7 osalejat ning 2014 juba 11.
ÜS Liivika küll on kõik aastad meeskondlikult võitnud kuid 2011 võistles vaid 3 liiviklast ja 2014 6 (2012 5, 13' 4).
*EÜS Põhjala on akadeemilisel maastikul ainuke segaselts
Läks vähe hulluks selle postitusega kiigates minevikku ja numbritesse, kuid vahel on mind raske peatada, kui hoogu satun.
MINA TÄNAN!
Kohtume juba järgmisel aastal, kui toimub juubeli hõnguga Liivika kevadjooks!
Veidi pildimaterjali...
kõik sai alguse 2011....
ja 2014...
alternatiivsed mulgid Ülari ja Jaan daamiga
Hasso rada tutvustamas...
ksv!! Moor ja Hussar
kestusjooksuga lõpparve teinud vil! Rand ksv! Tasuriga taktikat seadmas.."valiks õige mugavustsooni?"
Plaanid on
need, mida mööda spordihullud käivad. On plaanitud ja on elluviidud, treeninglaager
on saanud ajalooks. Sirvidesharrastusjooksja blogi leidsin, et oleks
huvitav tekitada väike info, mida kõrvutada. Muidugi peab mainima, et
ettevalmistus on erifaasides ehk u. 1 kuulises nihkes. Eesmärk sama- Maraton
kevadel. Kahjuks on siinkõneleja lootused kergelt öeldes luhta läinud. Arve ritta seades on termomeeter
särgikaelusest väljaulatudes tsipa rohkem, kui 38 ja nii juba 5. päeva jutti ja
unikaalsed jooksuilmad põhjamaal, pole minu jaoks. Alterkummardus Sulle Kristo.
Ahoi!
23. veebruari õhtul sai maha peetud korralik alternatiivne pidu. Korraga saadeti ära 2013. aasta väheke sarnaselt aasia kalendrile, valiti 2013. aasta parim alternatiivne jooksja, peeti enneaegselt maha Mardi sünnipäev, riietuti stiilselt, söödi head ja paremat ning rüübati kvaliteetseid jooke. Kohal olid alternatiivsetest Alo, Mart, Mario, Allan, Rainis Ülari, Jaan, Sander ja tulevane alterjooksja Olavi Allase. Meeleolu hoidsid veel üleval Kalmer, Geneli, Leila, Martin ja Siim.
Kõige suurema tähelepanu pälvis Rainise keemia-meditsiinialane ettekanne, mille teemad olid vot nii hämarad, et neist ei saa isegi alternatiivne kroonika väga midagi pajatada. Kui rahva meeleolu oli juba ülemõistuse hea, esines luuletusega alternatriivne poeet Allan. On lootus, et antud luuleread jõuavad ka antud postitusse, mina igatahes seda 2. klassi jõmpsika kombel pähe ei õppinud.
*huvitav fakt, 23.02.2003 osales toona veel 18. aastane Allan Tallina SH-s Eesti Sise MV-l, kus jooksis 3000m ajaga 9.20,87. Kas puudus litsents või mingi muu põhjus, aga Allan osales väljaspool arvestust. Hetkel on see teadaolevalt varaseim osalemine Eesti täiskasvanute kergejõustiku MV-l alterjooksja poolt ;).
... peaks olema loetav ka pildi pealt
Seltskonnaga mängiti täring-viktoriinmängu "Maailm", mida vürtsitasid alterntiivse jooksumaailma statistilised küsimused, millest osadele teadis vastuseid vaid küsija ja antud loo autor ise. Seitsme hääleenamusega valiti pärast väikest statistilist ettekannet 2013 parimaks alternatiivseks jooksjaksÜLARI KAIS!!! Palju õnne talle!
Head alteraastat ;)ja iseolemise päeva. Nüüd aga olukorrast riigist väljas...Siin kirjutaja
sai taaskord kinnituse, et on täieõiguslik altermees...mis siis täna juhtus?
Koht: Torrevieja, Hispaania.
Sündmus: Poolmaraton.
Tulemus: 4. koht ja aeg 1,11,49
Et tulemus räägib enda eest siis
tulemusest ma rohkem ei räägi. Kuid tuleb kindlasti mainida, et suutsin
altermeeste hinge ülevalhoida ja alternatiivse negatiivse spliti korraldada,
seda margiilmas. Jalad ei tahtnud kuidagi soovitud koostööd teha ja Mariole
visuaalselt tuttav, jalad kinni jooksustiil oli rahvale lõbustuseks, minule
kurvatuseks, vaadata.
Mis edasi: olen oma ettevalmistuses jõudnud punkti, kus
eelmineaasta panin hooajale punkti. Loodame, et nii ei lähe ja jalad soovivad
koostööd jätkata. Positiivne on ju see, et on kust edasi minna ja on kuhu
kukkuda.
Blogi vindub ja jooksjaid otsi tikutulega taga. Me elame, aga mis elu see on? Mul on tunne, et on aeg pillid kokku panna. NOOOT!Kuulutame välja aasta 2013 alternatiivse ärasaatmise/ vabariigi auks pitsi tõstmise/ minu uue verstapostini jõudmise tähistamise.One man with a gun can control 100 without one (V.I. Lenin).
Kõigil alternatiivsetel on kohustus metsadest, kivide alt ja merede tagant kohale roomata! Ei ole oluline, kas sa oled aktiivne jooksja või pensionil karvajalg! Ükski vigastus ei ole vabandus! Prasnik toimub Tartus Eesti Alternatiivsete Jooksjate peaalternosooriumis. Kohe peale Eesti meitsrivõistluse teise päeva lõppu (Ka need on Tartus - heade jooksjate linnas.) ehk siis Tartus Veeriku linnaosas 23. veebruari õhtupoolikul.
Vine is constant proof that God loves us and loves to see us happy (B. Franklin).
Tingimused: Kinki ei too (välja arvatud kesvamärjuke või söök)! Kohustuslik riietusstiil: päevinäinud spordiriided või vanad/ retro-dressid.
Infot saab: Mart, Mario
Kindlasti on kavas: 2013 parima alternatiivse jooksja valimine, aasta kokkuvõte ehk vaadates hõrenevaid alterjooksjate ridu - kas järelehüüd lahkunule? (kapteni garantii), lõbus äraolemine (kapteni garantii).
Mitte nii kindlasti on kavas: teaduslik ettekanne läbi huumoriprisma (keemik lubas ;) ), liikuvad pildid teevad tagasivaate alterjooksjate minevikku.
Osalejad: Kõik Alterjooksjad ja nende sõbrad.
If we had had more time for discussion we should probably have made a great many more mistakes (L. Trotski).
