Saturday, August 30, 2014

Sel ajal, kui Fosti tegi maratoniga, mis tahtis ja Mario pool nuga jalas end teritab...

...ajan peale 2 päeva sörki, selja sirgu ning võin hakata uuesti kaugusesse vaatama. Kust on tuldud ja kuhu on mindud? Näilises  vaikuses on  olnud juhtumisi. Suvi  on läbi saanud ja sellega lendas tuulest viiduna ja närvivalu tooduna isegi lootused SEBil kirstu ronida. Ometi lootusrikkalt ma selle võimalusega  Narva tutvusringilt naasnuna arvestasin.

 Vana tõde sellest, et kui tahtmist on ülearu ja pealegi vormikõver võtab suuna ülespoole siis altermees peaks minema pommi varjendisse. Sinimägede keldritesse ja ootama ,et säilimisaeg enne kätte ei tule, kui korki tahab lennutama hakata. Ei - altermees läheb, paneb kulund dressi selga ning arvestab, kurat, kui siit veel veidi minna siis  võib juba hüppama hakata ning naeratab - viimast korda..... seltismees, olge hea ja astuge kõrvale ning seekordne syirpriis laiutab kenakesti kuuaega seljas ning liigub samakiiresti minema, kui tõuseb  Herr Tarmi usk Ilja nopeusse .
Vaatasin kenakesi tulemusi ning tõdesin nädalake tagasi, et kui nüüd need retsepti vitamintsikud pealt saaks siis vist küll kontrolli B vaja ei ole ..... Nüüd olen olnud juba tomati mahla peal ja püüan jalgadele jälle vana kulgemist tutvustada. Kauguses terendab miskit helesinist on see sinine taevas, eesjooksja lätu või Kapteni peapeal?

Vaprust, vigased! Hoian teile  selga sügisesel rukkilõikusel.

Et kirjatükk ikka positiivne oleks ja seda ta  olema peab, tervitan õnnitlustega nii edukaid, kui vähemedukaid EM sportlaseid, Botased taas jalga tõmmanud vanaks saanud Sandrit ning teisi kellel alter ees ja taga ähvardab.
 
 

Thursday, August 28, 2014

Eesti alternatiivseim sari vol. 1 (Ümber Tamula)

Võis tunduda, et meie blogi oli surnud ja maetud aga ...ELAB, TA ELAB. Kui eelmine aasta piirdus mu Eesti sisene jooksuturism Valgamaa jooksudega siis see aasta võeti sihikule Võrumaa pikajooksusari, mis on üldiselt tugevama tasemega ja selle korraldus annab silmad ette isegi mitmetele üleriigilistele jooksusarjadele. Selleks, et seda sarja võita, tuleks troonilt tõugata Võrumaa jooksjate kroonimata kuningas, kes sellel aastal on väga hea vormi hästi realiseerinud ning mitmeid eestikate medaleid taskusse pistnud. Lisaks figureerivad ka ilmselt elu parimas vormis olev Anti Puustus, mitmed tugevad orienteerujad ja Valgamaa kunn Margus Koor. Enne Tamula jooksu kujutasin ette, et olen kõva poiss ja peaksin ka selle sarja üldvõidu eest konkureerima. Väga kiiresti tõid Võrõkesed mind maa peale tagasi.

33. jooks ümber Tamula toimus 8. mail. Ilm oli talutav: vihma ei saadanud ja päike ei teinud liiga. Kõik eelnimetatud härrad joonel ja valmis. Jooksu pikkuseks oli väidetavalt 6,3 km ehk ring ümber järve. Kõik tundub äge aga konks on selles, et Tamula pole Viljandi või Ülemiste järv ehk Tamula ümbrus pole kaetud teedega. Enne starti kuulsin, et osa rajast pidi kulgema raudteel aga Ivari sõnul oli see kõigest 800m. Esimesed poolteist versta joosti kõvakattega tänavatel. Võtsin pundi ees koha sisse ja imestasin, et mul lasti seal seasörki teha. Järsku tegid kohalikud poisid tugeva vahespurdi millega ma kaasa ei tahtnud minna, sest joostud oli vähe. Selle spurdi eesmärk oli positsioonide kindlustamine raudteel jooksmiseks. Ma ei uskunud enne kui oma silmaga nägin. Tõepooles tuli joosta mööda liipreid (ka kõrval ei saanud joosta) ja see 800m tundus pigem 1000 ja rohkem meetrit. Kuulus Soome olümpiasangar Paavo Nurmi olevat raudteel rongide järgi joostes trenni teinud aga mulle see ei istunud. Liiprite vahed on erineva sügavusega ja liiprite vaheline kaugus on jooksusammu jaoks üsna ebamugav. Paar sada meetrit üritasin kohalikega sammu pidada aga loobusin, sest rütm läks pidevalt sassi ja jala väänamise oht oli väga suur. Mõtlesin, et kannatab selle raudtee osa ära ja siis hakkab kipitama. Kui raudteel maha keerasin siis oleks pikksilma vaja olnud, et esimest 4 näha ning minu suureks pettumuseks jäi jätkunud jooks asfaldil ega kruusal vaid soos mätaste vahel. Motivatsioon korralikult pingutada sai kõva löögi. Ilmselt oli mu kiirus seal langenud juba 4 minuti peale ja leppisin olukorraga. Kõvakattega tee peale jõudes oli lõpuni kõigest kilomeeter vist. Liiprid ja soo olid jalad väga pehmeks teinud ja minu õnneks polnud koha pärast vaja spurtida. Kaotust võitjale (härra Ivanovile) kogunes ligi 2 minutit ning üldises arvestuses sain 5. koha. Lohutuseks sain teada, et ma polegi nii vana veel - M21  arvestuses sain teise koha.

Kuigi sellised krossijooksud on minu jaoks rasked, võib öelda, et tegemist on väga kihvti üritusega. Ilmselt üks raskemaid jookse, kus olen osalenud (tolleks hetkeks ;) ).

                                                      ( foto: Võrumaa spordiliit)