Kõht ja perse...

....kohe ei ole vahel jooksja sõbrad. Narva Energiajooksul vedas mind alt esimene. Plaan oli poolmaratonis parandada oma parimat, mis tähendanuks 3 minuti ja 20 sekundiga kilomeetrite läbimist ehk kokku oleks joonistanud tunni ja 10 minutise lõpuaja. Vastavalt plaanile suutsin läbida umbes 5 versta ja selleks ajaks olin jäänud üksinda. Umbes 100 meetri kaugusel ees paistis Sanderi lai selg aga otsustasin tagant tuleva gruppiga liitumise kasuks, sest joosta oli palju. Enamus favoriitidest olid vähemalt alustanud väga kiire tempoga ja Viljar oli juba 2. kilomeetril kõigil eest ära libisenud. Kaua ma gruppis ei püsinud, sest järsku hakkas teravalt pistma ning pidin mõneks ajaks hoo maha võtma (km. tempo langes 3. 40 peale). Paar kilomeetrit tuli segavat kõhtu kannatada ja 11. kilomeetriks hakkas korraks uuesti pistma. Selleks ajaks oli konkurendid juba päris kaugele jooksnud ja Sanderit polnud enam palja silmaga nähagi. Siiski sain lõpuks kerima ja 15. kilomeetriks sain juba ees jooksvast gruppist maha pudenenud kaks jooksjat kätte. Kell näitas vaheaegu alla 3.30 ja ning ka jooksuisu tuli tagasi. Nagu eestlastele kombeks oli ka Narva võistlusrada mitte kõige kergem ja lisaks eelmise aasta lõputõusule oli  veel kaks üsna arvestatavat põntsu ning vaatamata sellele oli Viljari lõpuaeg Eesti jooksumaastiku jaoks hirmuäratavad tund ja 5 minutit (1.04.59 ehk eesti kõigi aegade 4. tulemus). Mõelda vaid kui oleks olnud kiire rada või mida suudaks, see mees teha Tallinna maratonil. Mina arvan, et eestlaste poolt kiireim Eesti pinnal joostud maratoni aeg on ohus (Rein Leinus, 2.20.03, Vändra, 1968). Enne lõppu ühel tagasipöördel nägin, et kiireim naine (venelannast tippjoosja) ei olnud minust väga kaugel maas aga lõpuni oli vaid kilomeeter ja häbisse ma ei jäänud. Salamisi isegi mõtlesin, et oleks ta mu paar kilomeetrit varem kätte saanud siis oleksin ehk suutnud rohkem endast välja pigistada. Lõpuajaks 1.13.31 ja kohaks oli 16 ning eestlastest 12. Minu järel 20 sekundi kaugusel lõpetas teinegi alternatiivne jooksja Allan, kes oli oma jooksuga üsna rahul. Parimaks alternatiivseks poolmaratoonoriks osutus aga Sander, kes jooksis uue isikliku rekordi (1.11.25 ja koht 8.) võttes mitmeid tuntud jooksjate skalpe. Siiski ei saa mainimatta jätta, et minu isiklik rekord antud distantsil on tervelt ühe sekundi jagu parem kui Sanderil.

Järgmine kord pannakse jalad letti Pärnus!!!

                                                      ( fotod: Sergei Stepanov, Delfi)