Läks nagu alati, ei jõua mina nende kitsede, ivanovide ja vainedega võidu joosta. Päike lõõmab taevas +25 ei varjupoegagi kuskilt ei ole võtta, sest oleme ju Viljandi staadionil ning kell on 15.00. Üleval kesklinnas oli folk täies rauas ja kindlasti keegi vaatas sealt alla ning mõtles mida need ullikesed seal punnivad. Ah ma ei viitsi, maha tulin, sest pistma hakkas ja ega sealt midagi võita ju polnudki. Aa mida teha kui eestikatelt midagi võita pole? Kuidas ennast enda jaoks rehabiliteerida? Vastus: tuleb otsida kõige väiksem külakas ja tõmmata nii kõvasti palju auru on. Nii oligi, sitta need eestikad, Iigaste külajooks..thats the shit . Iigaste metsajooks on legendaarne juba 27. korda toimuv külakas, mis kuulub Valgamaa kepikõnni- ja jooksusarja. Rada on umbes 7,4 km pikk (pigem tunduvalt lühem) ning kulgeb mööda kruusateed, kõvakatet ning lambist metsa-alust. Kui kapitann Iigastesse jõudis olid Valgamaa jooksusarja liider hr. Koor ja kunagine Eesti tippjooksja hr. Vallimäe juba letis ehk isegi Iigastes ei saa võitu niisama vaid tuleb jalad kõhu alt välja võtta. Nagu ikka aeti enne starti jooksumöla ja tehti erinevaid plaane jooksuks, mis stardipaugu kõlades ei maksa midagi aga kõik asjaosalised teadsid seda, sest see käib jooksuvõistluste juurde. Start: läks ja rauad paremale, tagasi polnud vaja vaadata ehk ajuvaba taktika, sest mõelda polnud siin midagi. Sain väikse vahe aga võsa vahel pidin kaks korda oksade ragisedes orienteeruma ja Viljar sai mind peaagu kätte aga jälgisin kella ning igakord kui tempo tundus langevat kerisin hambad ristis edasi. Tulemuseks siis suurejooneline edu 27. Iigaste metsajooksul ja 2013 joostud aeg sai alistatud vähemalt kahe minuti jagu. Võiks ju öelda, et miks eestikatel ei pingutanud aga Iigastes sain ju medali.
Kunagisest pealinna pikamaajooksu esiklubist Sportkeskus.ee on järel ainult riismed ja isegi nende nende staadion on läinud jalgpallurite käsutada. Nagu looduses nii ka Eesti harrastuspikamaajooksus tühja kohta ei sallita ja hõivamata nišid kaua maas ei vedele. Tänapäeval on kilukarbikaanevaate linna väiksema velje Nõmme mändide all treenimas mitme uuema jooksuklubi atleedid nagu näiteks Sparta või hiigel-jooksuklubi Treeningpartner. Viimase treeningud legendaarsel Vanakal olla lausa 50 pealised. Nõmme tundub olevat populaarne nii tavaliste jooksjate kui ka pealinnas paiknevate alteratleetide hulgas. Pealinlased kutsusidki muu maailma alterjooksjad Nõmme võimalusi kaema ehk ellu kutsuti Alternatiivne jooksulaager nr. 10.
Laagri asukoht: Tallinn, Nõmme linnaosa,
Võõrustajad: Sander ja Silja
Aktiivsed osalejad: Sander, Silja, Lasse, Poeet ja Kapitann
Passiivsed kiibitsejad: Mario (Pärnumaa meister maratonis), pedagoog (katkine rännumees), Agnes ja Leila.
Toitlustaja: Silja
Füsioteraapia alane know-how: Sander
Toitumisalane know-how: Silja
Treeningmetoodika alane know-how: pedagoog
Taustajõud treeningute ajal: Lasse (pudelit vedas ja jänes oli), pedagoog (hoidis kella ja õpetas) ja Mario (hoidis moraali)
Kilometraaž: ca. 40-52 km sõltuvalt inimesest.
Reede (8.07.2016)
Orienteeruvalt 18.00 paiku hakkas Eesti erinevatest nurkadest Nõmmele alteratleete kohale ilmuma ja 19.00 paiku sai teha juba väikse Nõmme ja Glehni pargi jooksuradasid tutvustava treeningu. Jooksutempoks valiti selline traditsiooniline soodne kõigile ja jooksu pikkuseks oli umbes 8 kilomeetrit, meetreid ei ole mõtet lugeda nagu Mario tavatses vanasti öelda. Sanderi sabas me vist jooksime läbi kõik männi alused ja nurga tagused, mis Nõmmel olid aga nägime ära ka Vanaka ja targemate sõnul viibisime isegi Mustamäe linnaosa territooriumil. Pärast jooksu tehti Nõmme staadioni kõrval Sanderi juhendamisel jooksuharjutusi ja kiirendusi. Õhtul toimus ka kohustuslik kultuuriprogramm, mis koosnes Amsterdami kergeraksu EM -le kaasaelamisest ning Dixiti laumängust, kus teemaks oli sport. Mariol oli individuaalne kultuuriprogramm mille käigus ta vantsis hr. Juske sabas läbi Tallinna vanalinna. Õhtu tippsündmuseks jäi siiski uue emakeelse sõna leiutamine - "esikahik".
Pilt 1. Selle pildi rea ühiseks nimetajaks on üks Eesti jooksja, kes oskab arvata?
Pilt 2. Dixiti mängu võidukas esikahik.
Laupäev (9.07.2016)
Hommiku jooks tehti orienteeruvalt 10.00 paiku ja selle pikkuseks kujunes taas 8 kilomeetrit ning tempo oli seekord marurahulik, ausalt. Peale jooksu toimus lihashooldus ja väikene hommiku võimlemine taas Sanderi näpunäidete järgi. Hommikus söögiks oli Silja valmistatud puder. Kultuuriprogrammiks oli jalutuskäik Nõmme turul, Teraapialaeka kontori külastus ning lõuna Pirosmani. Teiseks päevaks olid meiega liitunud Euroopast naasnud pedagoog ja Agnes ning hiljem ka Pärnumaa meister. Enne õhtust trenni tehti aega parajaks Tour de France vaadates. Õhtune trenn toimus Nõmme staadionil ja selle raames Kuldse naeliku jooks ehk Cooperi test. Testist võtsid osa Sander, Allan ja mina aga paraku rekordeid seekord ei joostud. Õhtusöögiks valmistas Silja juurikaid ning kultuuriprogramm koosnes Gerd Kanterist ning klassikalisest pikamaajooksu filmist.
Pilt 3. Hommikune pudru, tervislik.
Pilt 4. Väike selfie Nõmme turul, pedagoog pole neid enne teinud ja seda on antud pildilt ka näha.
Pilt 5. Minge kõik sinna kui vaja vaimu ja lihaseid veits putitada.
Pilt 6. Väike lõuna Gruusia stiilis.
Pilt 7. Vanakool ja Uuskool
Pilt 8. Tervislikud juurikad made by Silja
Pilt 9. Iga jooksja peab seda filmi vähemalt korra nägema.
Pilt 10. Peaaegu 3:00 tempo kella peal, Olavi veab ja teised teevad seasörki.
Pühapäev (10.07.2016)
Hommikuks oli taas Silja tehtud pudru aga seekord mingit teist masti. Enne pikale otsale minekut vaadati koos kuidas Roma Hollandis poolikut jookseb. Pikk ots joosti plaaniga soodne tempo kuni mitte nii soodne tempo ja pikkuseks pidi tulema ligi 30 kilomeetrit. Jooksu tegid kaasa Sander, Allan ja mina. Olavi ülesandeks jäi pudelite tassimine ehk ka meil on oma tööjaotus, kes tassib pudeleid, kes saab kangi ja kes teeb lõppu. Jooks toimus Nõmme-Harku terviseradadel ja tuleb tunnistada, et Nõmme-kandis neid radu jätkub. Jooks kulges kuni 20-nda kilomeetrini kolmekesi, edasi kulges kahik aga viimasel viiel kilomeetril keris just peoperemehe jalg kõige paremini ja mina jätkasin taas endale soodsas tempos ehk võidukat esikahikut ei kujunenud. Kokku siis 29 kilomeetrit ja just viimased kaks pidid olema liivased, pehmed ja tõusudega.
Pilt 11. Fosti on, pedagoog on.
Pilt 12. Räägitakse tahtejõust ja spordipsühholoogiast...viimased ei pidanud vanakoolimeeste arvates midagi väärt olema.
Pilt 13. Seasörk vol. 2 ehk pikk ots.
Peale pikka otsa pakuti lillat värvi riisi ning tõmmati otsad kokku, iga roju oma koju. Oli igati huvitav, lõbus ja töökas laager, tänud Sanderile ja Siljale!!!
