Dessant Mulgimaale

24. heinakuu päeval toimus järjekorras II Mulgi maraton. Ja kus maraton, seal ka Alternatiivsete jooksjate maratoni allüksus (esialgu veel koosseisus Mustasaar ja Andresson, aga sügisel on oodata täiendust). Siin kirjutajale oli Mulgi maratoni näol tegemist esimese võistlusega peale ametlikku teadaannet, et olen välja langenud sellisest suurepärasest organisatsioonist nagu Maratonitiim 2014.

Aga sellepärast ei kustu päike, vaid paistab nagu ennegi. Loodetavasti vahel ka minu õuele.

Hommikul kell 8 Mustlast startinud jooksule läksime Mardiga konservatiivse plaaniga - 4.00 km kohta. Oli teada, et ilm tuleb kuum, rada on raske profiiliga ning ligi 70% distantsist kulgeb kruusateedel - ei ole päris need tingimused mis kutsuks 3.30ga kilomeetreid läbima. Mõeldud, tehtud. Alguses kippusid kilomeetri ajad natuke alla 4 min tulema. Aga kuna tempo oli soodne veel Andi Linnile, siis ei saanud meie ka järgi anda. Kolmekesi koos jooksime umbes 10. kilomeetrini, siis läks Andil raskeks ja ta otsustas joosta endale sobivamas tempos. Sealt maalt jooksime Mardiga paarisrakendina kõrvetava Mulgimaa päikese all.

35. kilomeetril toimus järgmine dialoog:

Mart: "Kuidas tunne on?"

Mario: "Kuidas sul on?"

Mart: "Sitt"

Peale seda dialoogi jooksime veel kaks kilomeetrit natuke alla 4.00 ja siis Mart lajatas südamest: "Mine!". Ja mis mul siis muud üle jäi? Tuli minna! Jõudsin Abja-Paluoja keskväljakule kui stardipaugust oli aega kulunud 2.48.31. Mardil võttis rajaläbimine aega minut ja 12 sekundit rohkem. Sellise raja ja ilma kohta käib kah, kuna tagataskusse jäi veel väike reservipoiss.

Four in a row (Foto: ajaleht Sakala)

Kurrat, ei olnud täna seda jalga! (Foto: ajaleht Sakala)

Alternatiivne Jooksulaager nr. 7

Laager algas alternatiivsete jooksjate lipu heiskamisega
1. kuni 3. juulini toimus järjekordne laager. Teistkorda ajaloos oodati jooksjaid Ida-Virumaa metsade vahele Maidla valda Rebusse, mis on juba jooksjate hulgas kuulsust kogunud kui üks kõige ekstreemsemaid ja julmemaid "sirgeks tõmbamise" üritusi. Usun, et teatud määral võib lugeda seda asjaolu ka üheks põhjuseks miks meid seal nii vähe oli. Koos võõrustajatest vennakestega oli meid kokku vaid 5 aga sellegi poolest oli seltskond lõbus ning treeningud läksid asja ette.
Ja sealt nad lähevad...
Tingimused olid ka selles laagris "ebamugavad": kuumus, sääsed, puugid, elektri puudumine ja umbes korsten. Erinevalt eelmisest Rebu laagrist üritasime me seekord vältida "sirgeks tõmbamist" ja panime rõhu just treeningute kvaliteedile. Loobuti lõigutest (mis niikui nii oleks kõigil olnud erineva tempo ja pausidega) ja pikast otsast (mis eelmine kord kujunes tõeliseks "monster" treeninguks).
ja sealt nad tulevad
Joosti peamiselt rahuliku tempo ja mõõduka pikkusega krosse, sest ilm oli väga palav ning jooksjate seisund üsnagi erinev. Lisaks jooksmisele tehti spordipedagoogi asjatundlike näpunäidete järgi nii staatilisi kui dünaamilisi jõuharjutusi kerelihastele ning jooksuharjutusi koos kiirete "sutsakatega". Kilomeetreid kogunes meil kuskil paarkümmend, mida pole küll palju kuid nagu targad mehed on öelnud siis oluline pole mitte kvantiteet vaid kvaliteet.
Spordijoogi järjekorras (punasesõstra mahl)

Suveks saledaks

Peale treeningut tuleb pesta... pesumeetod järgmine... viska teisele kaevust vinnatud pangega vett selga

Peale pesu ...kultuuriüritusele minek
Loomulikult ei puudunud ka sellest laagrist kultuuri programm. Laagri teisel päeval käidi treeningute vahelisel vabal ajal Maidla mõisapargis kaasa elamas Heino Lipu mälestuseks peetud kõrgetasemelisel ja rahvusvahelisel kuulitõuke võitlusel, kus pikemad kuulikaared olid ligi 20 meetri pikkused.

Õhtused mõtisklused
Ei puudunud arutelu Eesti pikamaajooksu tuleviku üle. Näiteks imetleti Viljar Vallimäe ja Ilja Nikolajevi arengut ning tõdeti, et peale Tallinna maratoni pole Eestist teist normaalsetes tingimustes toimuvat maratoni mida kasutada hea resultaadi sooritamiseks. Arutelu tulemusena jõudsid mõned jooksjad järeldusele, et kui olukord ei muutu siis peaks tulevikus hakkama ise korraldama ühte õiget maratoni , mis vastab kõigile rahvusvahelistele nõuetele, mille rada on võimalikult lihtne ning mille eesmärgiks on pakkuda jooksjatele head emotsiooni läbi hea resultaadi saavutamise.
Vaja magama minna

Ja magame

Saigi heinategu ning treeningud selleks korraks läbi... Kohtumiseni!!!
Lisaks kultuuriprogrammile tehti Rebul ka metsloomadele ka talveks heina.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et oli kuldne laager!!! Tahaks tänada kõiki asjaosalisi ning eriti perekond Lippu tänu kelle külalislahkusele sai see laager toimuda!!!