24. heinakuu päeval toimus järjekorras II Mulgi maraton. Ja kus maraton, seal ka Alternatiivsete jooksjate maratoni allüksus (esialgu veel koosseisus Mustasaar ja Andresson, aga sügisel on oodata täiendust). Siin kirjutajale oli Mulgi maratoni näol tegemist esimese võistlusega peale ametlikku teadaannet, et olen välja langenud sellisest suurepärasest organisatsioonist nagu Maratonitiim 2014.
Aga sellepärast ei kustu päike, vaid paistab nagu ennegi. Loodetavasti vahel ka minu õuele.
Hommikul kell 8 Mustlast startinud jooksule läksime Mardiga konservatiivse plaaniga - 4.00 km kohta. Oli teada, et ilm tuleb kuum, rada on raske profiiliga ning ligi 70% distantsist kulgeb kruusateedel - ei ole päris need tingimused mis kutsuks 3.30ga kilomeetreid läbima. Mõeldud, tehtud. Alguses kippusid kilomeetri ajad natuke alla 4 min tulema. Aga kuna tempo oli soodne veel Andi Linnile, siis ei saanud meie ka järgi anda. Kolmekesi koos jooksime umbes 10. kilomeetrini, siis läks Andil raskeks ja ta otsustas joosta endale sobivamas tempos. Sealt maalt jooksime Mardiga paarisrakendina kõrvetava Mulgimaa päikese all.
35. kilomeetril toimus järgmine dialoog:
Mart: "Kuidas tunne on?"
Mario: "Kuidas sul on?"
Mart: "Sitt"
Peale seda dialoogi jooksime veel kaks kilomeetrit natuke alla 4.00 ja siis Mart lajatas südamest: "Mine!". Ja mis mul siis muud üle jäi? Tuli minna! Jõudsin Abja-Paluoja keskväljakule kui stardipaugust oli aega kulunud 2.48.31. Mardil võttis rajaläbimine aega minut ja 12 sekundit rohkem. Sellise raja ja ilma kohta käib kah, kuna tagataskusse jäi veel väike reservipoiss.
Four in a row (Foto: ajaleht Sakala)
Kurrat, ei olnud täna seda jalga! (Foto: ajaleht Sakala)
No comments:
Post a Comment