Salomoni maastiku maraton

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama jutulõnga 4. juuni sündmuste lühikokkuvõttega. Nimelt sel ajaloolisel päeval joosti esimene Hiiumaa maraton, kus saavutasid ajaloolise kolmikvõidu alterjooksjad. Käesoleva kirjatüki autor (härra Mustasaar) peaks Hiiumaal näidatud ajaga suure tõenäosusega kvalifitseeruma ka 11. septembril toimvatele Eesti maratoni esivõistlustele. Positiivne aspekt on see, et umbes 24-kraadises ilmas joostud aeg 2.46 tuli mängleva kergusega tugevate trennide pealt See asjaolu võimaldaski 8 päeva hiljem seada sammud Valguhobusemäele ning asuda Salomoni maastiku maratoni starti. Ettevalmistusperioodil peab ju raskel maastikul krosse jooksma! Kõik kes Keenias on käinud, on seda rääkinud.

Kerge tõus (Foto: Riho Lüüs)

12. juuni. Rohkem suusaspordikeskusena tuntud Valgehomusemäel valitseb kesksuvine soojus, varjus 26 kraadi, tuuleõhk ei liigu. Milline suurepärane päev 1200 tõusumeetri võtmiseks 42 km ja 195 meetri jooksul! Ees oli ootamas neli 10,5 km ringi, kus igal ringil tuli läbida paarsada meetrit liivikut ja jalgrada, mis kulges läbi raba. Kaks esimest ringi jooksin koos ühe härrasmehega, kes läbis oma esimest maratoni, kuid kes kahjuks ei kestnud selles kuumuses lõpuni ning oli sunnitud katkestama. Iga 5 km järel lühike seisak, spordijook kurku, vesi pähe ja edasi. Niimoodi ma selle suurepärase raja läbi kuljetasin ajaga 3 tundi ja 13 minutit, mis teeb keskmiseks kilomeetri ajaks 4.35. Paras rahavasportlase sörgitempo. Suur tänu korraldajatel hästi tähistatud fantastilise raja eest!

Nüüd tuleb aegamööda ja targalt koormuseid ja kilometraaži tõsta, et 11. september 2.30 piiri alistada.

Tempo on soodne kõigile (Foto: Riho Lüüs)

Lõpetuseks tahaks tervitada kõiki, kes minu talendinatukesega õnnistatud tagasihoidliku isiku käekäigule tulihingeliselt kaasa elavad (http://jooksuportaal.blogspot.com/2011/06/mario-mustasaar-voitis-parast-nadalast.html)