Alternatiivsed jooksjad: Lasse jooksulaagri 2K17 ülevaade vol 2

Lahkusime laagripaigast Javeast 02.04 peale lõunat, see tähendas, et sain veel viimase trenni sealsel maastikul teha, veidi kahju oli sealt lahkuda, aga mis seal ikka... Hüppasime bussi ja sõitsime ca 5h, et jõuda õhtuks Barcelonasse, kus oli plaanis veeta 1 öö. Ööbisime mingis suhteliselt lihtsas kohas, kus tuba oli üpris korralik, aga tualettruum jne olid koridori otsas, hoovipoolne vaade aknast oli nagu kuskil venemaal, aga õnneks ei pidanud seda ilu kaua nautima. Barcelonas ma ühtegi trenni ei teinud, vaatasime pisult linnas ringi ning minu, kui sportlase põhieesmärk oli ära käia Barcelona olümpiastaadionil (1992). Staadionil käidud ja pildid tehtud, võtsime suuna Font Romeu poole.

Font Romeu asub Barcelonast vähem kui 200km kaugusel põhjas. Paikneb Prantsusmaa lõunaservas, Pürenee mäestikus. See asub ca 1800m kõrgusel üle mereinna, aga kõrgemad punktid on tugevalt üle 2000m kõrgused. Seal me olime 2 ööd, suhteliselt normaalse vaatega hotellis. Alguses me proovisime booking.com abil broneerida sinna kanti mingi apartmendi, aga miskipärast ei saanud. Otsusasime, et sõidame niisama kohale ja küll ikka mingi ööbimisoha leiame, aga nii lihtne see ei olnud. Seiklesime seal mitu tundi ringi, enne kui sobiliku öömaja leidsime, sest tegemist on põhiliselt suusakuurortiga, kus talvel käib korralik möll, aga kevadel on koht justkui välja surnud, hotellid ja söögikohad kinni, akendel luugid ja sildid ees. Vähest elutegevust on näha vaid kesklinna piirkonnas, sealt me mõningased hotellivariandid leidsimegi. Suvel peaks seal jällegi uus hooaeg hakkama, nimelt on tegemist kohaga, kus treenisid enne Londoni olümpiat Mo Farah, Galen Rupp ja teised tippjooksjad. Üleval (1900m) on mingi matka-jooksuradade parkla, mis on nimetatud Paula Radcliffe nime järgi. Laskesuusa staadioni väike lasketiir on nimetatud vendade Fourcadide järgi, sest nemad ja teisedki Prantsuse suusatajad treenivad sealsetel rulliradadel ja koguvad hooajaks vormi. Väidetavalt käis seal oma tippaegadel treenimas ka minu nimekaim, mingi Lasse Vireni nimeline Soome härrasmees. Seal on korralik 400m pikkune kergejõustikustaadion ja väga suur hulk erineva pikkuse ja raskusega jooksu/matkaradu. Ideaalne koht treeninguks aprilli keskpaigast kuni talve saabumiseni. Seasetel radadel, staadionil ja golfiväljakul jõudsin ma kokku teha 4 treeningut, millest üks oli 1h 40 minutiline pikk ots. Nende treeningute käigus jõudsin ma piisavalt tutvuda kohalike jooksuradadega ja veenduda selle koha headuses. Kui sinna laagrisse minna, siis tuleb majutus kindlasti varakult valmis vaadata, ca kolmeks nädalaks peaks apartmendi saama 1000-1200 euroga, mis ei olegi kõige hullem, kui laagriliste vahel see summa ära jagada. Ca 3km kaugusele jääb ka Lidl, kust saab soodsalt toidukraami hankida..

Font Romeust lahkusime 05.04 vahetult peale pikka otsa jooksmist ning võtsime suuna Bordeauxi peale, see oli väga pikk sõidupäev, jõudsime Bordeauxi, kus ööbisime mingis normaalses apartmendis. Seal ma ühtegi trenni ei teinud, järgmisel päeval vaatasime pisult linnas ringi ning võtsime suuna Orleansi poole. Orleansis ööbisime me kohalikus spordikeskuses, täpsemalt sealse jalgpallistaadioni tribüüni all olevas hostelis, toad olid nagu Käärikul või Jõulumäe vanas osas, kus olid narivoodid ja kerge kopituse lõhn. Tõeline nostalgia, meenutas kunagisi lastelaagreid. Samas oli see koht ideaalne, sest ma sain seal kõrval oleval kergejõustikustaadionil ära teha oma fartleki treeningu ning jälgida kuidas kohalik jalgalliklubi kõrval oleval harjutus-staadionil trenni teeb. Ilusti mängisid. Järgmisel päeval vaatasime pisult Orleansis ringi ning võtsime suuna Pariisi poole.

Pariisi jõudsime reedel (07.04.2017). Seal ööbisime 3 ööd suhteliselt kesklinna lähedal asuvas 4* hotellis. Meiega liitus seal terve hulk teisi eestlasi, kellel oli plaan pühapäeval maraton ette võtta. Esimesel õhtul ma chillisin nendega kaasa, käisin nendega koos söömas ja linnapeal triumfi kaare all ja eifeli torni juures, teisel päeval külastasin Pariisi maratoni expot. Aga kuna kõik ikkagi elasid pigem maratoni nimel, siis järgnevatel päevadel olin ma pigem nagu üksik hunt suures linnas. Trennid ma tegin ca 1,5km kaugusel olevas pargis (Bois de Boulogne), mis oli päris suur ja tiheda radade võrgustikuga, pargis olid järved, hipodroomid, rajad nii hobustele, rulluisutajatele, kui ka jooksjatele. Ühest küljest oli park suhteliselt ilus (võite googeldada, kahjuks pilte seal ei teinud),

aga teisest küljest olid seal paksemad metsatukad, mis olid prügised ja mille all käis korralik prostitutsiooni tegevus, ehk sinna oli rajatud korralik ´´nikla´´ (prügikottidest telgid puude vahel) :D Esimesel korral ma ehmatasin ära, kui koledaid pakse ja roosades kaltsudes tädikesi nägin, kes mind, kui potensiaalset klienti vaatasid. Pulss tõusis 20 lööki ning tempo keris vaikselt alla 4.0. :D

Kõigest hoolimata tegin ma kõik oma trennid selles pargis, pargi kõrval oli üks spordiplatside kompleks, kus oli 250m pikkune staadion. Minu üllatuseks oli kogu see kompleks tasuta, korralike aedadega piiratud ja turvameeste poolt turvatud. Pariisis ma seiklesin päris palju metrooga ringi ning tutvusin linnaga. Samme kogunes palju.

Pariisi maratoni ma vaatasin finišis kuni 3.00ni, võitja saabus ajaga 2.06. Igal pool raja ääres oli näha korralikku relvastatud valvet, sest terrorioht on selles linnas ikka päris suur.

Koju hakasime sõitma päev pärast maratoni, ehk 10.04 ja sõitsime järjest, kuni jõudsime lõpuks Eestisse. Selle trippimise nädalaga kogunes siiski suhteliselt soliidne kilometraaž ehk pisult alla 120 jooksukilomeetri.

Sellega saidki minu seiklused Euroopas selleks korraks läbi.