31. korda toimunud 6,2 km pikkune Porkuni järvejooks on Lääne-viru jooksukunni hr. Vulla kodujooks ehk tuli eeldada, et poiss on letis ning hõlpu pole loota. Kohale jõudes eelnev hüpotees ka tõestati. Kuna jooksu võiduks pidanuks ma Vullat edestama siis tuli ka vastav taktika valida: maantee peal initsiatiiv haarata, sest pehme peal ma pole kunagi hakkama saanud.
Rada
Esimesed kolm km kulgesid kruusa- ja asfalttee peal ja oli ka paar põntsu. Alates neljandast verstast oli rada niidetud heinamaa, metsatee ja porine mülgas. Viimane km oli taas kõvakattega ning mõnusa põntsuga.
 |
| Pildiallkirja lisamine |
Enne starti mainiti, et teisel pool järve on natuke vett ja kuiva jalaga ei pruugi seekord finišisse jõuda. Tegelikult sain nö munadeni märjaks ehk raja 4. km oli 100-150 m lõik, kus vesi ulatus sõnaotseses mõttes poole sääreni ja kuiva jala oht oli välistatud täiesti.
Võistluse kulg
Esimesed kolm km jooksime koos tempoga 3:13-3.15 km kohta ja ma kiiremini ei julgenud ka. Kuna peale meie olid ainult Tamsalu suusanoored ning kohalik spordirahvas siis antud tempost piisas, et ülejäänutega korralik vahe sisse saada. Heinamaa peal ma liidriga sammu pidada ei suutnud ning varasemalt tutvustatud mudaauk võttis tempo ja jooksuisu päris ära, sest tempo langes isegi üle 4.00 km kohta. Kuna vahed olid nii eest kui tagant suured siis jooksu teine pool oli jalutamine. Vulla võitis mind üle minutise vahega. Minu lõpuaeg oli napilt lühem kui 21 minutit ja koju läksin kotitäie kodukeemiaga. Kui poriauk ja enda saiavorm välja arvata siis tegu on vägeva jooksuga ilusas maaliliste vaadetega looduses, tänud loodusele ja korraltajatele!
No comments:
Post a Comment