Targad mehed ja kiired naised

Selle sinatse aasta sügiskuu teisel nädalavahetusel tähistati Tallinnas järjekorras juba ei tea mitmendat jooksupidu. Piduliste hulgas võis liikumas märgata ka hanevennaskonna liikmeid. Lillialliku Mati on suutnud jooksude assortii sedavõrd mitmekesiseks ajada, et alterjooksjad jäid jänni kõikide distantside mehitamisega. Ehk siis sel aastal ei nähtud hanedega särke lendlemas 10 km rajal ning ajavõtuga ja ajavõtuta kepikõndijate hulgas.

Aga kõigest nüüd järgemööda.

Reedel olid kavas lastejooksud. Oma jalakesed panid seal letti Lasse ja maailma ainuke naisalteratleet Silja. Lasse poolt jälle tark jooks. Kontrollis terve tee sündmuste käiku ning lõpus võttis kindlalt teise koha seelikuga saarlase järel. Silja eesmärk oli distants mõnusalt läbi kerida, et pühapäevaseks peaesinemiseks jalad lahti saada.

Laupäeval meitest keegi stardijoonele ei asunud, sest katelde vahel kuljetamine ei tundunud piisavalt atraktiivne ning väheseid allesolevaid jalgu oli vaja säilitada pühapäevaseks pidupäevaks.

Ja viimaks oli ta käes. Hetk, mida me olime oodanud nagu 5-aastased põngerjad jõululaupäeva. Maratonihommik algas nagu need ikka kipuvad algama: ohjeldamatu möla ja taktikate planeerimisega. Kuid see maratonihommik oli teistest varasematest liigikaaslastest natuke erinev. Nimelt oli õhus tunda (nii palju kui õhku peale tuli) halvaendelist hävingu hõngu. Vaatamata sellele mindi lahingusse positiivselt meelestatuna ja püstipäi. Oma võimeid realistlikult hinnates sain juba esimeste kilomeetritega aru, et suurt kala täna ei püüa. Põllumehe laia selja taga tuulevarju otsides proovisin kuni 15. kilomeetrini kehvast olukorrast midagi head välja pigistada, kuid kilomeetrite vaheaegu ja enesetunnet arvestades ei jäänud midagi muud üle kui peale poolt maad kodinad kokku pakkida. Tõbisena 2.40 või 2.45ga üle lõpujoone roomamine ei oleks mulle midagi pakkunud. See tee on juba ammu ära käidud ja parema tervisega võin sellise ajaga külamaratonidel kuljetada. Anusääritsalikult küsides: „Mis tunne on hooaja tähtsamal etteastel rajalt maha tulla?“ Aus vastus on, et kuradi hea tunne on. Mitte sellepärast ei ole hea tunne, et vähendasin enda kannatust rajal, vaid sellepärast, et Suur Allah on mulle nii palju mõistnud andnud, et vähemalt prioriteedid olen suutnud elus paika panna. Esimesel kohal on tervis ja suure vahega tulevad muud asjad.

Umbes 8 minutit hiljem lõpetas samas koha oma päevatöö Kapitann. Ta alustas küll konservatiivse taktikaga, aga kui jalga ikka ei ole, siis pole miskit teha. Mardi kommentaar katkestamise ja linnajooksude sarjas tulemuse mitte kirja saamise kohta pakatas talupojatarkusest: „Vähemalt saan homme normaalselt trepist üles-alla liikuda. See õnnetu 100 eurot linnajooksude sarjast ei oleks üles kaalunud kehva enesetundega maratoni teise poole kannatamist.“ Lati alt läbijooksmiste loetellu võiks veel lisada Poeedi 1.17 poolmaratoni distantsil.

Kahel alteratleedil pidupäev peetud ja Sanderil kohe algamas (esimene sant juba konsultatsioonil).

Kui kallile lugejale jääb mulje, et pühapäeval tegeleti grupiviisilise kirstu ronimisega, siis see mulje on kindlasti ekslik. Silja täitis oma eesmärgi kullassepa täpsusega ning aeg alla 3 ja poole tunni on tõsiasi. Kiidame!


Vähelubava tervisega omaaegsed noored ja andekad jooksjad püüdsid farmatseudi kinni, kellele oma muresid kurta.

Heaks tavaks on saanud, et alterjooksjad, kelle tervis ei luba raja peal tegusid teha, teevad tegusid raja kõrval. Sel korral möllas raja kõrval Sander, kes kleepis enne starti Sparta santlaagrit kokku ja puhus maratoni lõpetajatele eluvaimu sisse. Oma tõhusa panuse Sparta laatsareti putitamisel andis ka Silja, kes ei pidanud seda paljuks peale rekordi püstitamist maratonirajal.
Siinkohal oleks paslik õnnitleda Juuti, kelle 30 kilomeetri pikkust jäneseametit (mitte segi ajada Jänese Jaaniga) jäi kaunistama Kaika junkru Moonika Pilli astumine Eesti maratonijooksu esivõistluste pjedestaali kõrgeimale astmele. Õnnitlused Juudile, Kaikale ja Juudi naistele.

Alternatiivsete jooksjate vennaskond saadab suured õnnesoovid alterjooksjate ülemaailmse liikumise ühele alusepanijale ja alterjooksjate lipu autorile, härra Keemikule, järjekordse aastaringi täitumise puhul ning soovivad eksponentsiaalselt kiirenevat lihase kasvamist.