Vastlad ehk 2. infotund

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest mil kirjutasin alternatiivse esimese sissekande minu tegemistest pohjanmaal. Peale selle sissekande olin veendunud,et lumi ja jää  mu jooksu nüüd segama küll ei hakka- kuid vara rõõmustad Fedja. Selgus ,et ilmataat soovis nii mõne cm veel lisada ja külmakraanid kinni keerata- jooksutingimused paranesid eriti alternatiivsel moel. Et sellest veel vähe , pidid ka treeningud võtma alternatiivse pöörde raskuse poole. Tulemus- sain alternatiivsel kombel selle kombinatsiooniga võidelda (mõniaeg) + 8 h tööpäev lisaks (kuid seda ma ei tähtsustaks) sest nagu erinevatest blogides oleme saanud lugeda on suundumus maailms ikka täistööajaga tippjooksjate suunas. Ka õitsvalt kodumaalt on meil näiteid kuhjaga võtta. Piisab, kui nimetada üks nimi —Kk..Koselev J  Nyt on asjad nii, et olen jõudnud arusaamisele oma talendi olematuses- organismi taastumine peale tööpäeva tehtud jooksu ei ole talentide tasemel. Sellepärast olen teinud järeleandmisi...alternatiivsel moel olen jõudnud tänasesse päeva (eilsesse siis).
Kätte oli jõdnud Aktiva cup´i 10km alternatiivne jooks. Paistab, et kallid soomlased korraldavad ikka koguaeg alternatiivseid võistluseid , sest ka seekord üllatati osalejaid tõsise raja ettevalmistusega. Nimelt suutsid korraldajad ja ilmataat läbiviia  alterjooksjate unistuse  -3 kraadises, suhteliselt tuulises ja lumesajuses ilmas läbiti 10km trass kinnisõidetud lumel/jääl, mis tänu sajule oli muutumas veelgi libedamaks. Oi see oli tore tunne, mis mind valdas, kui peale 1 km nägin, et tänases jooksus olen üks väheseid, kes eriti alternatiivsel kombel läks jooksma tavalise maratonisussiga- kohalikele jooksumeestele oli Joulupukki toonud kenad spets naastudega rehvid. Nagu me teame võimaldab maratonisuss liikuda ainult maratonikiirusel siis ei omanud tähtsust km vaheajad, tuli vaid nautida. Et soome parimad jooksupojad peesitavad nagu ka eesti ametivennad mõnusalt lõunamaapäikse all siis tõmblejaid kiirusel 3,30/km eriti ei olnud. Paistis et see tempo sobis kõigile.
500m enne lõppu otsustasin sooritada hüppe tundmatusse ja liigitada jalgu veelgi suurema sagedusega, mis antudhetkel paras oleks olnud. Tulemuseks valmistasin kohalikele autosportlastele tõsise pettumuse, kui libisesin üle lõpujoone oma suverehvidega esimesena. Aeg mõned sekundid alla 36 minuti ja  korralik tempojooks oli tehtud-nüüd ei ole muud, kui oma talenditut vana keha puhata lasta ja oodata uusi alternatiivseid pingutusi.
Olen jõudnud tänasesse päeva- ja nagu maratonijooksu väsimus tuleb viitega, tuleb ka eilne alterjooks läbi ribide välja- rohkem kui üks lihaste kinnituskoht on valusam varasemast ja niimõnigi koht kehal näitab enda kohalolekut, mis tähenda – vigastuse kartuses tuleb kaevuda lumme.
Nüüd olen ma ausalt ära rääkinud,millega ma vahepeal hakkama olen saanud ja seda mis tuleb – ei julge ma isegi veel mõelda.

 Alternatiivseid pastlaid kõigile!!!