Ma arvasin, et Tamula jooks on raske ja ebamugav aga võrreldes Uhtjärve jooksuga on tegu lihtsa jalutusega pargis. Uhtjärve jooks toimub maalilises ürgorus ja selle kallastel stardi ja finišiga Nõiariigi teemapargis. Arvasin, et olukord pole minu jaoks piisavalt alternatiivne ning sõitsin Valgmaalt Tsirguliinast Võrumaale Uhtjärve äärde vana ratta loksuga. Kuna mu ajaplaneerimine polnud kellasepp Mustasaarelikult täpne siis teekonna viimase osa pidin päris isuga funkima. Jõudsin kohale täpselt 10 minutit enne starti ja kuna võistlusele registreerimine lõppes 15 minutit siis oli oht, et peangi leppima just lõppenud timetrial-iga. Pärast emotsionaalseid vaidlusi mul siiski õnnestus tänu korraldajate leplikusele üks stardinumber osta.
Stardisirge oli selline mõnus kruusatee ja arvasin, et polegi kõige hullem jooks aga juba esimesed 500 meetrit tõestasid risti vastupidist. Nüüd ma saan aru kui raske spordiala on triatlon, sest üpris ebamugav on pärast rattasõitu jooksma hakata. Jalad olid pehmed ja enne metsa vahele keeramist olin ma surutud jooksjate massi keskele, sest jalad lihtsalt ei tahtnud liikuda. Ma pole ennem võistelnud metsatraktorite mudastes rööbastes aga just selline oli kruusateele järgnenud lõik ja roopad olid väga sügavad, positsiooni parandamiseks tuli hüpata roopa äärelt äärele. Nüüd mu jalad tegid juba jooksmisele päris sanaseid liigutusi ning sain veteranide ja naiste eest lõpuks minema. Ka rada läks paremaks - ilus metsarada aga seda lusti oli ainult korraks. Ma unustasin mainida, et ürgorg tähendab väga järskude kallakutega kaldaid ehk antud jooksu kontekstis mööda oru kaldaid üles alla seerimist. Järgmine lõik oli värskelt lõigatud raiesmik, mis oli järsul oru veerul. Väga ebamugav keskkond kiiresti jooksmiseks. Nagu tavaliselt olin ma jälle jäänud üksi. Liidrid olid minuteid eespool ja nõrgemad olid ka maha jäänud. Raiesmikule järgnev lõik kulges heinamaal, mis oli küll ilma tõusudeta, kuid mätaste tõttu mitte kõige paremini joostav. Edasi tulid tõusud ning nüüd hakkas mul raske - kaotasin vähemalt 3 kohta enne kui ma rängale lõputõusule jõudsin. Finišis oli kaotus Ivarile ligi 4 minutit ja need 3 meest, kes must enne lõppu mööda läksid, olid minu jaoks üllatusmehed aga ilmselt selline füüsiliselt raske, tehniline ja halva joostavusega rada sobibki teistsugustele sportlastele paremini.
Kuigi tegu oli väga raske rajaga võib rajameister Contra ees mütsi maha võtta. Tegu on väga huvitava ja natuke teistsuguse võistlusega. Usun, et antud see rada kuulub 5 raskeima hulka Eestis.
Foto (Etsi blogi): Uhtjärve jooksu rajakaart
Ps. See angiin vist võtab mult võimaluse Tartus maratoni joosta aga ega sub. 2:30 meeste klubi ust ma jalaga lahti poleks nii kui nii löönud.
Friday, September 26, 2014
Wednesday, September 17, 2014
Eesti kõige alternatiivsem sari vol. 2 (Võru-Väimela maanteejooks, Pulli järve jooks)
Kui olin Tamula järvele ringi peale teinud ja šokist toibunud siis küsisin Ivari käest, et kas kõik Võrumaa jooksud on sellised hullud? Ivar vastas, et järgmine jooks on Võru-Väimela maanteejooks, mis on 6 km ja siledal kõvakattega teel. Ole vaid mees ja põruta. Seega enne starti olin enesekindel, valmis Ivanovi ja Puustusega rinda pistma. Jooksu mustaks hobuseks osutus hoopis orienteeruja Timo Sild, kelle vedamisel läks kohe tõmbamiseks ning kilomeetri peal sain aru, et minust väga asja ei ole. Hambad ristis kangutasin kuni vahefinišini üksinda, ees Sild, Ivanov ja Puustus ning selja taga suurem grupp. Siiani tundus kõik veel raske aga rahuldav, kuid 500m enne lõppu, ühel väiksel tõusul näitas mulle kandu ka Margus Koor, keda eelneval aastal olin võitnud kõigil Valgamaa sarja jooksudel. Läks trumm, savi neist pulkadest. Üle lõpujoone tulin viiendana ja see tunne, et ma ei jaksa, polnud mitte Tamula liipritest ja soost tingitud vaid sportlik konditsioon oligi saiavorm. Jooks ise oli hästi korraldatud ja toimus juba 33. korda. Rada oli üpris kerge ja kiire. Hea mineku puhul oleks see mulle hästi konti mööda olnud.
Pulli järve jooks tõesti vääris oma nime, sest pulli sai kõvasti. Kaugel Võrumaa perifeerias - Missol toimunud jooksu esimene üllatus tabas mind juba enne starti. Registreerisin ennast koha peal, sest kuni viimase hetkeni polnud kindel, kas võtan osa või mitte. Stardis võtsin koha sisse esimeses reas favoriitide kõrval ja arvasin ,et nii ongi õige. Paraku korraldajatele see ei meeldinud ja pärast emotsionaalset arutelu teemal, kes ma selline olen, pidin taanduma kepikõndijate vahele. Pärast stardipauku tõmbasin elu eest ja sain paari saja meetrise kiirenduse järel juhtmuulad kätte. Tundus, et kõik on hästi. Umbes kilomeetri peal aga kadusid jalad alt, sest muru sees oli sügav auk, mis mind küllili pani. Kui püsti sain olid Ivanovid ja muud Võrumaa loomad ammu kadunud. Suutsin esimese ringi lõpuks ( jooks oli 7km pikk ja koosnes kahest järve ringist) rütmi uuesti kätte saada. Aga sellega mu seiklused ei lõppenud. Vihm oli raja veidi mudaseks teinud ning oskasin uuesti külje maha panna ja seekord päris valusalt. Lõppkohaks oli 7. ja kaotust kogunes jooksu võitnud Raido Mitile poolteist minutit. Kui rajast rääkida siis peamisel kulges see mööda käänulist, kitsast ja libedat matkarada. Profiil ei olnud kõige hullem. Samas pakkus rada ohtralt silmailu ja soovitaks seda võistlus kõigile.
Foto (Võrumaa spordiliit): Isegi Ivari jaoks polnud tempo enam soodne (Pulli järve liidrite lõpp).
Vahepeal on toimunud ka Eesti suurim jooksupidu. Õnnitlen Heinar Vainet ja Hasso Paapi uute isiklike rekordite puhul maratonis!
Pulli järve jooks tõesti vääris oma nime, sest pulli sai kõvasti. Kaugel Võrumaa perifeerias - Missol toimunud jooksu esimene üllatus tabas mind juba enne starti. Registreerisin ennast koha peal, sest kuni viimase hetkeni polnud kindel, kas võtan osa või mitte. Stardis võtsin koha sisse esimeses reas favoriitide kõrval ja arvasin ,et nii ongi õige. Paraku korraldajatele see ei meeldinud ja pärast emotsionaalset arutelu teemal, kes ma selline olen, pidin taanduma kepikõndijate vahele. Pärast stardipauku tõmbasin elu eest ja sain paari saja meetrise kiirenduse järel juhtmuulad kätte. Tundus, et kõik on hästi. Umbes kilomeetri peal aga kadusid jalad alt, sest muru sees oli sügav auk, mis mind küllili pani. Kui püsti sain olid Ivanovid ja muud Võrumaa loomad ammu kadunud. Suutsin esimese ringi lõpuks ( jooks oli 7km pikk ja koosnes kahest järve ringist) rütmi uuesti kätte saada. Aga sellega mu seiklused ei lõppenud. Vihm oli raja veidi mudaseks teinud ning oskasin uuesti külje maha panna ja seekord päris valusalt. Lõppkohaks oli 7. ja kaotust kogunes jooksu võitnud Raido Mitile poolteist minutit. Kui rajast rääkida siis peamisel kulges see mööda käänulist, kitsast ja libedat matkarada. Profiil ei olnud kõige hullem. Samas pakkus rada ohtralt silmailu ja soovitaks seda võistlus kõigile.
Foto (Võrumaa spordiliit): Isegi Ivari jaoks polnud tempo enam soodne (Pulli järve liidrite lõpp).
Vahepeal on toimunud ka Eesti suurim jooksupidu. Õnnitlen Heinar Vainet ja Hasso Paapi uute isiklike rekordite puhul maratonis!
Monday, September 8, 2014
Härra Tarm- ma ei ole nõus!
Lugenud Toomas Tarmi mõtisklusi maratonitiimi koduleheküljelt
ei saanud ma oma nokka enam koos hoida
ja kirjutan ka ise- teistmoodi vaatenurgast.
Ma ei ole üldsegi nõus väitega, et meie põhjanaabrite kesk-
pikamaajooks kehvemas seisus on kui Eesti hetkeseis.
Tuleb tõdeda- tõesti
Eestil oli EM-il jooksualadel uhkelt esindus ja tulemusedki olid positiivsed.
Kuid siin ka asi lõpeb. Üks võistlus näitab antud hetke olukorda võistlusel,
mitte tervikliku pilti riigis toimuvast.Tõsi, pikemad jooksud on vanemate
meeste/naiste rida võib olla ka erandeid. Ses suhtes on suunad
mõlemal pool lahte samad, kuid erinevus tuleb välja, kui natuke vaadata/võrrelda
tasemeid!!!
See ,et põhjanaabrite „poliitika“ on selline ,et välja
viiakse vähem sportlaseid , kui võiks, on nende otsustada.
Kuid kas ala kandepinda ja
selle tugevust saab ainult selle kriteeriumiga hinnata??
Milliseid pikaajalisi „projekte“
siis Eesti poolelt näha oli/on?
Kuidas
võib öelda ,et tase on parem, kui enamus Eesti paremiku kuuluvate kesk- pikamaajooksjate sünniaasta jääb enne
1989 dat aastat. Tõsi maratoni seis on aasta aastalt paranenud , kuidas
see toimunud on? Lihtsalt- mehed/naised, kes enne pikk ei jooksnud nüüd jooksevad.
10 aastat tagasi olid Eesti paremikus samad nimed kui nüüd ,
midagi ei ole muutunud. Ainult peagi
pärast Rio´t on mäng läbi ja küsimus on selles – kes siis jooksevad ja mis tasemel? Andi ja
Liina ....võimalik....aga kes veel??? Millised on need valikud, mida tehtud on
, et ala kandepind suureneks? Kindlsti tuleb noori, kes tahavad joosta aga
kuidas saada tase paremaks see on küsimus? !!!
Lõpetuseks kõrvutan Eesti ja Soome meeste edetabelid. Andmed 08.09.14 ekjl lehelt ja
tilastopaja.fi lehelt.Mõlemalt poolt puuduvad mõningad augustikuised tulemused, kuid pildi annab see siiski. Kas tõesti on pilt nii roosiline?
PS: 1990 aastal
sündinud on hetkel 24 aastane!!!
Eesti meeste hetkeseis Soome meeste hetkeseis
800m I tulemus 1,49,87 1,48,46
800m 20. Tulemus 2,01,00 1,54,62
1990 sünd. 20 sees 14. 11.
1500m I tulemus 3,40,51 3,42,80
1500m 20. Tulemus 4,14,61 3,55,72
1990 sünd. 20 sees 11 10
3000tak. I tulemus 8,39,53 8,29,89
3000 tak. 20. Tulemus 10,35,64
(5. Tulem)! 9,44,61
1990 sünd. 20 sees 3 9
5000m I tulemus 14,14,92 13,47,04
5000m 20. Tulemus 16,17,76 14,56,24
1990 sünd. 20 sees 10 6
10000m I tulemus 30,38,64 28,03,45
10000m 20. Tulemus 34.42.70
(12.tulem)! 31,59,45
1990 sünd. 20 sees 1 ?!!! 2!
maraton I tulemus 2.20.22 2.18.31
maraton 20. Tulemus 3.13.44 2.40.43
1990 sünd. 20 sees 1?! 0!
Subscribe to:
Posts (Atom)