Stardisirge oli selline mõnus kruusatee ja arvasin, et polegi kõige hullem jooks aga juba esimesed 500 meetrit tõestasid risti vastupidist. Nüüd ma saan aru kui raske spordiala on triatlon, sest üpris ebamugav on pärast rattasõitu jooksma hakata. Jalad olid pehmed ja enne metsa vahele keeramist olin ma surutud jooksjate massi keskele, sest jalad lihtsalt ei tahtnud liikuda. Ma pole ennem võistelnud metsatraktorite mudastes rööbastes aga just selline oli kruusateele järgnenud lõik ja roopad olid väga sügavad, positsiooni parandamiseks tuli hüpata roopa äärelt äärele. Nüüd mu jalad tegid juba jooksmisele päris sanaseid liigutusi ning sain veteranide ja naiste eest lõpuks minema. Ka rada läks paremaks - ilus metsarada aga seda lusti oli ainult korraks. Ma unustasin mainida, et ürgorg tähendab väga järskude kallakutega kaldaid ehk antud jooksu kontekstis mööda oru kaldaid üles alla seerimist. Järgmine lõik oli värskelt lõigatud raiesmik, mis oli järsul oru veerul. Väga ebamugav keskkond kiiresti jooksmiseks. Nagu tavaliselt olin ma jälle jäänud üksi. Liidrid olid minuteid eespool ja nõrgemad olid ka maha jäänud. Raiesmikule järgnev lõik kulges heinamaal, mis oli küll ilma tõusudeta, kuid mätaste tõttu mitte kõige paremini joostav. Edasi tulid tõusud ning nüüd hakkas mul raske - kaotasin vähemalt 3 kohta enne kui ma rängale lõputõusule jõudsin. Finišis oli kaotus Ivarile ligi 4 minutit ja need 3 meest, kes must enne lõppu mööda läksid, olid minu jaoks üllatusmehed aga ilmselt selline füüsiliselt raske, tehniline ja halva joostavusega rada sobibki teistsugustele sportlastele paremini.
Kuigi tegu oli väga raske rajaga võib rajameister Contra ees mütsi maha võtta. Tegu on väga huvitava ja natuke teistsuguse võistlusega. Usun, et antud see rada kuulub 5 raskeima hulka Eestis.
Ps. See angiin vist võtab mult võimaluse Tartus maratoni joosta aga ega sub. 2:30 meeste klubi ust ma jalaga lahti poleks nii kui nii löönud.
