Eesti õige alternatiivsem pikamaajooksusari vol. 4

Tundub, et tänapäeval on väga raske hoida blogi järjepidevust. Järgnevalt kasutan ma võimalust taas internetti prügistada ning võtan kokku möödunud aasta tähtsaima jooksusarja ( vähemalt minu jaoks). 

1. Vastseliina linnuse jooks

Nagu pealkirjast võib eeldada siis antud võistlus toimus ajaloos esimest korda. Nime sai see võistlus oma ajaloolise piiskopilinnuse järgi ning vähemalt esimene võistlus toimus Vastseliina keskaja päevadega samal päeval (9.08.2014). Rada kulges piirkonna metsade vahel ja heinamaadel. Tegu on väga kena vaheldusrikka loodusega, isegi Piusa jõge sai jooksu käigus ületada. Kindlasti ei saa seda rada pidada kergeks, sest tõuse jätkus igale verstale ning heinademaade peal kulges rada suvalisi radu mööda (radu polnud), mis andis teatud eelise taaskord orienteerumistaustaga jooksjatele.

Stardis olid kõik favoriidid ja luureinfo järgi pidi härra Koor kohe pundist varvast laskma, sest kahe versta peal oli auhinnaline vahefiniš. Otsustasin ennast juhtmuulade selja taha võtta, lootes, et teised sihivad ikka lõppkohta ning ei tõmba alguses. Eksisin, tõmmati ja korralikult. Jäin kohe 6. positsiooni peale aga pikapeale sain mõned optimistid kätte. Tegu oli 12 kilomeetrise jooksuga ja korraldajaid lubasid maasikaid 4. ja 8. kilomeetril. See viimane oli minu jaoks ikka kohutav, sest tegu oli üsna pika, väga järsu ning ebamugavate mätastega kaetud tõusuga. Päris kirste mööda ma siiski käima ei pidanud ja valgete seintega kohvikust päästis mind paar kilomeetrit kõvakattega teed. Kokkuvõttes 4. koht ja tänu oma vanusele pääsesin isegi poodiumile, tuleb rahul olla.

1. Jõe- ja Järvejooks Lasval

Ka seegi võistlus toimus esimest korda kohaliku laada raames. Rada oli 13 kilomeetrit pikk kulgedes peamiselt kõvakattega kergliiklusteedel ja kruusateedel. Tõuse väga ei olnud, kuid jooksu keskosas oli üsna palju lahtise liivaga teed ning viimased 500 meetrit kulges mööda asja niidetud rukkipõldu ehk irooniliselt sai ennast lõpuga korralikult rukki tõmmata. Luureinfo järgi oli puudu sarja liider härra Ivanov ehk ka minu jaoks oli reaalne võimalus pääseda üldarvestuses poodiumile.

Kuna esimsed paar kilomeetrit olid asfaldi peal ja mul tuli poodiumile pääsemiseks võita härra Koort siis otsustasin 2013 aastal Valgamaa jooksusarjal edu toonud taktika kasuks. Alguses kohe rauad paremale ja tuld. Need paar kilomeetrit, mis kõva peal joosti, pidid härrad Mitt ja Puustus minu sabas sörkima, kuid kui pehmem tee algas siis jäin ma üksi. Kuigi 2/3 distantsist vahtisin selja taha, piisas jooksu alguse sisse joostud vahest. Vahe oli piisavalt pikk, ma ei pidanud oma koha eest põllu peal võitlema ja see põld oli tõesti paras rukkipeade paitamine. Kokkuvõttes sain esimest korda poodiumile ehk great success. 

30. Munamäe- Võru maastikujooks

See oli ainuke jooks Võrumaa jooksusarjast mida olin enne jooksnud. Nimelt 2006. aastal sain ma 4. koha ajaga 45,06 ja jooksu ajal suutsin ma libeduse tõttu 2 korda kukkuda. Ka 2014 aasta jooks ei tõotanud head, sest läksin jooksma peale 10 päevast antibiotikumikuuri. Eesmärgiks oligi rada läbida ja sarja kokkuvõttes 5. koht tasku pista. Tegu on raske jooksuga nii tõusude kui ka hilise toimumisaja pärast.

Kohalikud staarid, nad kõik olid kohal. Esimesed 2,5 - 3 versta oli allamäge ja asfaldi peal. Selle  osa jooksin ma juhtgruppis aga kui tulid tõusud siis nad läksid ehk 10 km tuli põhimõtteliselt üksi rassida. Viimased kilomeetrid olid väga rasked aga mitte emotsionaalselt, sest sai jooksu käigus paar sõna vahetatud vanameister Veerpaluga, kes tegi oma pojale tempot.Viimastel kilomeetritel tuli alla vanduda: Andreas Veerpalule, Olavi Parisele ja Mikk Laurile. Siiski sai eesmärk täidetud ja kehv lõpuaeg ( 46,57 ) ja koht ( 8.) mind ei nörritanud.

Vägev sari!  See aasta proovin uuesti!