Kihnu jooks (altersihtmärk nr. 2)

Kihnu merepäevade raames toimus ka jooksuvõistlust mööda saare külateid. Hiljuti toimus Virve kodusaarel ka maraton, seega on tegu jooksulembese rahvaga kui räime- ja hülgepüügist aega üle jääb. Kihnu jooksul on kõvasti potentsiaali, sest tegu atraktiivse ja omanäolise siseturismi sihtkohaga. Lisaks on pinnamood saarele omaselt väga tasane, paljud teed kaetud kõvakattega ning metsasel saarel pole suviti karta liigseid tuuleiile. Kohalikud on sõbralikud ja osalevad korraldamisel. Neid tingimusi arvestades võiks saarel olla igaaastaselt üks 10 km pikkune kiiret lõppuaega ja kultuurielamust pakkuv jooks.

Sellel aastal toimunud jooks oli umbes 10,4 või 10,6 km pikkune ehk selline ebamäärane distants. Võiks olla täpselt 10 km siis saaksid jooksjad oma lõppuaegu teiste võistlustega võrrelda ja kuna jooks toimub ringil siis poleks distantsi lühendamine ka tehniliselt keerukas. Rada kulges enamjaolt asfaldil ning tõuse polnud. Palju oli pöördeid ja kurve aga rada oli tähistatud väga tagasihoidlikult. Ka jooksuliidrite ette polnud planeeritud juhtautot või ratast. Samas oli üpris tihedalt joogipunkte mida nii lühikesel jooksul vaja pole kui just pole tegu väga kuuma päevaga. Korraldajatel soovitaksin raja märgistamisele suuremat rõhku pöörata ehk kurvi taga olevast lindistused pole kasu ning liidrite ees olev juhataja aitab ka kõvasti (viimast praktikat kasutatakse ka väga väikeste jooksude puhul). Kihnu puhul oleks kihvt näiteks motikal kihnueit oma kihnuseelikuga jooksjatele teed juhatamas.

Enda jooks kulges nii: eest ära, eksimine, tagasi vastu, teise koha mehele tempo tegemine ja väike kiirendus lõpus. Ilm oli ilus, rahvas merepäevadele kohaselt rõõmus ning auhinnad ikka kohalikud.

Ps. Käivad kõlakad, et altermehed kavatsevad taas kivide alt välja ronida, et Saaremaal ühtse jalana kandu välgutada.