5 tummisemat jooksurada Lõuna-Eestis ja Tartus mida alteratleedid on kasutanud

Oma 15 aasta pikkuse jooksja karjääri jooksul on kuuldud, nähtud ja joostud erinevaid raskeid, huvitavaid ja alternatiivseid radu, sest keegi ei viitsi päevast-päeva mööda ühte asfaltkattega rada tampida. Eesti asub küll tasasel Ida-Euroopa lauskmaal aga mandrijää on jätnud meie jooksjatele küllaldaselt võimalusi oma karke kotti toppida. Meil on kõrgustikud, oosistikud, mõhnastikud ja voorestikud, mis pakuvad erinevaid võimalusi ning nii mõnelgi juhul on kasutatud võimalusi ehk kõrgemad kohad on täis tervise- ja suusaradu.

5. R. Venta nimeline alternatiivne jooksuring

Asukoht: Tartu linn, Toomemägi ja Tähtvere park

Pikkus ja raja raskus: Umbes 5 km pikkune ring millel on 5 tõusu ja üks neist on tummine ligi 250 meetri pikkune tõus.

Ajalugu: Rada on loodud Emajõe ürgoru paremal kaldal asuvale neemkõrgendikule. Enne alteratleete on neid Tartu kesklinna pargis asuvaid tõuse võtnud mitmed kunagised Eesti tippstaierid. Näiteks on Toomel kasutatud ka veel raskemat nö taikuringi (kunagise keskmaa jooksja ja praeguse treeneri nime järgi). Raja mõtles välja meie keemik, kes otsis Tartus võimalusi jooksutreeningute vaheldusrikkamaks muutmiseks. Raja peal on teinud trenni ja teeb praegugi mitmeid alternatiivsed jooksjad ja seda nii üksi, grupiga kui ka alterlaagrite raames. Raja populaarsus oli kõrgeim ajal mil paljud alteratleedid elasid ja õppisid Tartus. Olen rajal koos trenni teinud koos Mario, Alo, Keemiku, Pedagoogi, Juudi ja Lassega. Osaliselt sellel rajal toimub ja ka igakevadine ÜS Liivika kevadjooks.

Pilt 1. R. Venta rada kulgeb üle Kuradi ja Inglis silla ning nende alt läbi.

Pilt 2. ÜS Liivika kevadjooks toimub samuti Tartu Toomemäel ja osaliselt rada kattub R. Venta alteratiivse jooksuringiga.

Pilt 3. Raja raskema tõusu algus ülikooli vana anatoomikumi poole.

Pilt 4. Skeemil helesinisega on märgitud legendaarne R.Venta alternatiivne jooksuring.

4. Vapramäe jooksurajad

Asukoht: Tartumaa, Tartust 30 km kaugusel Nõo aleviku ja Elva linna vahel.

Pikkus ja raja raskus: Kõige pikem variant on umbes 3,5 km pikkune ja rajal on mitmeid tõuse. On ka üks väga järsk ja ligi 300m pikkune tõus.

Ajalugu: Geomorfoloogiliselt on Vapramäe näol tegu otsamoreenkõrgustikuga. Vapramäel asub loodusmaja, matka- ja õpperada, kus matkatakse, joostakse, orienteerutakse ja talvel ka suusatatakse. Seal on trenni teinud mitmed meie tippjooksjad. Ka alternatiivsed jooksjad on seal trenni teinud. Isiklikult olen seal jooksnud nii üksi kui ka kunagi aastaid tagasi novembris koos vendade Lippudega pikka otsa, mis oli üks tummine andmine.

Pilt 5. Väljavõte Vapramäe matkaradadest.

3. Laguja tee

Asukoht ja pikkus: Tõenäoliselt Tartumaa ja Valgamaa piiril läbi Laguja ja Sassi kulgev kruusatee.

Pikkus ja raskus: Pikkus on hetkel ebaselge aga ilmselt umbes 15 km. Raskuse kohta on öelnud Kunn, et pole mõtet siledal maal jalgu kõlgutada ehk tõusu peaks seal Otepää kõrgustiku teedel olema. Pedagoogi sõnade kohaselt pidi olema ikka ainult üles ja alla.

Ajalugu: Ajalooliselt on seal kruusateedel treeninud Enn Sellik. Hilisemal ajal on kuuldavasti seal karke sirutanud (tsiteerides hr, Noota): Rax, Pedagoog, Keio Kits ja Argo Jõesoo.

2. Kekkose rada

Asukoht: Valgamaa, Kääriku, Otepää kõrgustik.

Pikkus ja raskus: Ametlikult 15 km pikkune aga ise olen jooksnud alustades ja lõpetades Kääriku bussipeatuse tagusest parklast siis tuleb pikkuseks umbes 13,5 km. Terve rada on maastikul ja osaliselt mudastel kruusateedel. Tõusu on terve tee aga peamiselt esimeses ja keskmises kolmandikus ning viimane osa on peamiselt langus. Suurim on tõus Harimäele, mis tähendab 6. km kuni 7,5 km peale põhimõtteliselt koguaeg tõuseb.

Ajalugu: Väidetavalt suusatas mööda seda tarjektoori 1964 aastal Soome president U.K. Kekkonen ehk algselt on see mõeldud suusarajana. Tänapäeval on see märgistatud suusa-, ratta-, matka- ja jooksurada. Samal rajal toimub ka Otepää jooksutuuri üks etapp. Ilmselt on seal rajal jooksnud palju Eesti suusatajad, orienteerujad ja jooksjad ning peale minu ka mitmed teised alterjooksjad, näiteks Lasse ja Juut. Super rada maastikul jooksmiseks, kus saab ühendada trenni ja looduse nautimise. Märjal ajal ilmselt ka üsna tehniline, sest tõusud ja langused on tummised.

Pilt 6. Kekkose rajal on loodust rohkem kui rubla eest. Siin on näha väike soostunud ala kuplite vahel.

Pilt 7. Üks tehnilise laskumise algus Kekkose raja lõpu osas.

Pilt 8. Mõnus metsavaheline osa Kekkose rajal.

Pilt 9. Sügisene metsaalune Kekkose rajal.

Pilt 10. Osa Kekkose rajast on kruusateedel. Antud pildil on näha raja pikima tõusva osa algust umbes 6. km  peal.

Pilt. 11 Kääriku suusastaadion.

Pilt. 12 Suusasild Kekkose raja alguses.

1. Vooremäe suusarajad

Asukoht: Tartumaa, Roiu aleviku lähedal.

Raja pikkus ja raskus: Kõige pikem ring on väidetavalt 8 km pikkune. Enda kogemustele tuginedes on see pigem umbes 6 km pikkune. Rada on väga väga raske ja on väidetud, et seal kõige rohkem tõusumeetreid kui võrrelda Eesti suusa-ka matkaradu. Alguse tõus on vähemalt 600 m pikkune ning lisaks on veel vähemalt 1 ligi 400 m pikkune ning paar 200 m pikkust tõusu. Samuti on pikad ja tehnilised laskumised ning palju pehme lahtise liivaga lõike.

Ajalugu: Tegemist on Ugandi lavamaal asuva mõhnastikuga, kus asuvad suusarajad ja populaarne discgolfi rada. Vooremägi on kurikuulus oma pika algustõusu poolest. Seal on suusatavad, jooksevad ja teevad imitatsiooniharjutusi paljud Tartumaa suusatajad ning jooksjad. Kunni ja Pärna treeningrühma kuulunud jooksjad nagu Laumets ja Kivistik on seal teinud ka tõusujookse. Lisakas minule kinnitasin ka Juut ja Lasse, et on seal tõusudel laktaati mekkinud. Vooremäel toimub suviti ka 33 km pikkune jooks, kus saab koguda 1000 tõusumeetrit.

Pilt 13. Suure tõusu algus Vooremäel.

Pilt 14. Ikka tõuseb...

Pilt 15. Kohe enam ei tõuse...