Tuleb taas õnne tänada, sest lasvale kohale jõudes selgus, et vähemalt paberi peal võiksin noppida oma teise etapivõidu Võrumaal. Peamisteks konkurentideks pidasin kahte Eno ja eriti just Vahtrat, sest ei teadnud tema vormi ning olin talle minevikus ka kaotanud. Lasva jooksu muutis eriliseks Eesti mõistes tohutu palavus - ligi 30 kraadi varjus (jooksu start oli 12.00). Rada aga oli Võrumaa jooksusarajale mitte just eriti iseloomulik, sest tegu oli mõnusa "kerimis"-rajaga ehk sobib pigem jooksjale kui orienteerujale või suusatajale. Esimesed 4 km kulges kergliiklusteel, järgmised 6 km kruusa- ja metsateedel ning viimane 2 km taas asfaldil. Plaan oli joosta koos Vahtraga ja hiljem võimalusel eest ära hüpata. Stardis ei tahtnud keegi väga vedama minna ja kui olin jäänud pundi ette siis Lukk karjus provotseerivalt, et mine ja ma läksin. Kaasa tulid Vahtra ja Lukk, kuid viimane lasi üsna kiiresti vahe sisse. Vedasin umbes km ja siis pakkusin ka konkurendile vedamise leiba. Vahtra küsis, et kui kiiret tempot km kohta plaanin aga kuna mu kella gps ei hakanud tööle siis jäi selle arutelu sinna paika. Järgmise km peal läksin taas ette ning tundsin, et konkurendil on juba raske, tõstsin natuke tempot ja läksin. Tundus nagu oleks olemas, tutkit vasja, juba 5 km paiku hakkas tänu päikesele tunduma, et ma olin liiga enesekindel olnud. Tempo langes ja enesetunne muutus väga kehvaks. Tagasi ma ei vaadanud aga olin kindel, et lõpuni ma ette ei jää. Kaks kilomeetrit enne lõppu oli mul tänu pealtvaatajatele selge, et konkurendid olid väga kaugel maas aga endal tahtis pilt taskusse pugeda. Lõppu ma jõudsin ja siis selgus, et lisaks minule oli päike ka teisi vägistanud. Peale finišit jäin vedelema kahe ajavõtumati vahele, ei teagi milline aeg kirja läks aga ei hoolinud ka väga. Alles peale Lasva järve hüppamist muutus olemine inimlikuks.
 |
| Pilt 1. Mina koos kahe Enoga ehk tempo oli soodne veel kolmele (Foto: Võrumaa spordiliit). |
 |
| Pilt 2. Esimene jooks, kus võitis see kelle haamer oli väiksem, sest haamrit said kõik nagu oksjonil (Foto: Võrumaa spordiliit). |
1. Mina 43.09
2. Eno Lukk 44.29
3. Eno Vahtra 44.34
4. Martin Simpson 45.01
Räbiküla jooksukross (26.08.2017)
Soov võita külakaid ning kindlustada oma edu Valgamaa jooksusarjas olid põhjused, miks ma sattusin Räbile, Otepääst ligi 10 km põhjas asuvasse maalilisse külla. Tänu kuplilisele maastikule ja kurvilistele kruusateedele on antud küla tuntud kohana, mida läbib Lõuna-Eesti ralli. Jooksukross on toimus Räbil juba neljandat korda ja varasemate võitajate hulgas on näiteks Margus Koor ja Andrus Veerpalu. Rada oli umbes 7,9 km pikkune, koosnes kahest 3,95 km ringist ning kulges kruusateedel, niidetud heinamaadel ja metsaradadel. Profiil oli tummiselt künklik ning rada oli tehniline, mis tähendab, et "kerimist" ei olnud. Kuna ühtegi tugevat suusatajat või orienteerujat kohale ei tulnud siis olin mina antud külaka favoriit. Lisaks minule olid kohal härrased Koor ja Lehtna ning nooruke laskesuusa taustaga Taavi Perv. Otsustasin vähemalt alguse kergel võtta ja vaadata, mis teised teevad. Algus oligi väga mõnus ja aeglane aga ikkagi paari km pärast avastasin ennast koos Lehtnaga pundilt eest. Lehtna hüüdis tagant, et tal vaja eest ära saada ning ma tõstsin tempot aga ei tõusnud see krt. Peaagu terve esimese ringi jooksime kahekesi koos ja siis lasti mind eest ära. Kaks km enne lõppu sain tänu ilma metsata kuplitele heita pilgu selja taha ning siis kadus ka motivatsioon silmad punnis edasi kangutada, sest vahe oli korralik ning enesetunne mitte nii korralik. Korraldus oli väikse võistluse kohta väga super, sest rada oli hästi tähistatud, kasutati numbreid ja kiipe, oli olemas teadustaja ning isegi kaamerad. Siin kohal tahaksin tänada korraldajaid ning rajameistereid. Antud võistluse videod on olemas ka youtubes (ilmselt varsti ka selle aasta oma).
7,9 km
1. Mina
2. Lehtna
3. Perv
4. Sirokov
5. Koor
 |
| Pilt 3. Selline kaunis maastik, kaugelt paistab finiš kuigi sinna on peaagu 2 km veel joosta. |
 |
| Pilt 4. Koos Lõuna-Eesti jooksuhuntide Lehtna ja Kooriga rada uudistamas. Suur osa rajast kulges metsa vahel nö singlil mööda laskeharjutusrada (vist), sest raja ääres võis kohtata erinevate loomade kujutisi. |
 |
| Pilt 5. Ilves.. |
 |
| Pilt 6. Ralliteed... |
 |
| Pilt 7. Numbrivest ja tossupaeltele kinnitatav kiip. |
Pikkade tarditsioonidega rahvajooks kuhu Alternatiivsed Jooksjad saatsid oma esinumbri, sest ta oli juba varasemalt Kesk-Eesti jooksudel näidanud oma võimu. 10,7 km pikkune jooksu näol oli tegemist puhta asfaldil kulgeva jooksuga, mis ilmselt polnud ka oma profiililt väga nõudlik ehk ole mees ja kipita. Konkurents oli ilmselgelt tihedam kui Räbil, sest lisaks Lassele olid kohal ka Tambur ja Medar. Järgnevalt kirjeldan Lasselt saadud info järgi jooksu kulgu. Esimese ringi ehk umbes 5 km tiris Tambur ja tempo oli 3.12 kuni 3.16 km kohta siis läks Lasse ette, et tempot natuke alla saada ning see tal ka õnnestus, sest 6-8 km läbiti 3.20 - 3.27 km kohta ning see oli juba vesi Lasse veskile, kes taastus kiire alguse järel ning suutis viimased kaks km läbida juba alla 3.20 tempoga. Tambur ei saanud meie mehe lõpukiirenduse vastu ning võit oli meie.
10,7 km
1. Lasse 35,14,6
2. Tambur 35.28,7
3. Medar 37.15,0
 |
| Pilt 8. Lasse on initsiatiivi enda kätte võtnud. |
Lasse: 8
Kapitann: 7
Juut: 6
Sannu: 1
Kokku: 22
2017 eesmärk: 40
No comments:
Post a Comment