Laagrisse läksime bussiga, mis ühest küljest on tüütu aga samas palju huvitavam ja ka odavam kui lennureis. Tänu sellele saan teha huvitava ülevaate läbitud Euroopa riikide teedest ja teeäärsetest peldikutest. Churhill on kunagi öelnud, et näidake mulle riigi vanglaid ja ma ütlen teile milline on ühiskondlik olukord selles riigis. Mina ütlen, et näidake mulle riigi kiirteid ja nende äärseid käimlaid ning ma ütlen...... Läti on nagu Eesti aga kehvem ja Leedu on igav. Poola liiklus on aga elamus omaette. Kuigi viimasel ajal on seal kõvasti suuri kiirteeid ehitama hakkatud, on liikluse olukord ohutuse poole pealt päris ekstreemne. Tallinn-Tartu oma kurvide ja topeltmöödasõitudega on selle kõrval poisike. Lisaks sellele,et osa teid on hukkas tuleb seal ikkagi maanteemaksu maksta, mis käib mingi erilise kiibiga kasti abil mille soetamiseks on teatud erilised müügiputkad ja bensukad ning paberimajanduse täitmine võib aega võtta tunde (seda juhul kui on tegemist haagisega). Tõeliselt arenenud riigi mulje jätab Saksamaa- kiired ja korralikud teed, puhtad bensukad ja jne... Prantsusmaa kiirteed on küll head aga seal tuleb nendel sõitmise eest päris korralikult ka tasuda. Eriliseks kogemuseks on Prantsusmaa kiirteede ääres paiknevad avalikud käimlad- sellised nostalgia puhanguid esiletoovad "suusahüppaja" jalakohtadega augud põrandas, mis on pärast päevi bussis istudes veedetud aega üsnagi heaks treeninguks. Ka Hispaania teed on üsna head kuid sarnaselt naaberriigile ka rahaliselt kulukad.
Oliva linn on asub vahemere ääres ning eriliseks teeb selle piirkonna rannikuäärsed künkad, mille absoluutne kõrgus pole väga muljetavaldav kuid näiteks ratturitele on väga heaks treeningpaigaks. Näiteks asub seal mitmeid tõuse mida on aegade jooksul läbitud ka kuulsa Vuelta käigus. Ka kliima on kevadisel perioodil täpselt paras treeninguteks, sest pole liiga palav ja sajab harva. Meie laagri ajal kõikus temperatuur 15 kuni 24 kraadi vahel ning oli kaks vihma päeva. Laagertajad paigutati majadesse Oliva vanalinnas, mis asub ka põhimõtteliselt küngaste otsas ja nõlvadel. See tähendas, et iga treeningu lõpus oli üks korralik "põnts". Kuna vanalinn oli ehitatud keskajal siis olid kõik tänavad väga kitsad ja ma ei näinud seal olles ühtegi sõidukit millel poleks mõlke või kriime.Samas oli seltskond väga tore ja koosnes peamiselt headest sportlastest, kes olid ühtlasi ka head inimesena.Kohalikud tundusid väga viisakate rahulikena kuid pidev manjana ja siesta välja arvata. Lisaks treeningutele tegime ka väikse Turismireisi Valencia linna.
Jooksutreeninguks olid olemas staadion (mida kasutasin küll ainult 2 korda, sest pühade ajal ei lenda seal ka kärpsed), kergliiklusteed siledal maal, rajad mägedes ning vahemere liivane ja mõnus rannik. Kuna jaanuar ja veebruar Eestis olid mul jooksukilomeetrite poolest üsna kasinad siis kasutasin seda laagrit pigem põhjaladumiseks ning intensiivseid treeninguid tegin vähe.Tänu oma ratturitest laagrikaaslastele sain kahel korral kaasas käija ka rattatreeningutel, millest ükstoimus ka mägedes. Kommentaariks võib öelda, et küngastest (millest pikim oli ligi 20 km. pikka ja kuni 6-7% tõusunurgaga) sain ülesse aga huljaks ja kiireks laskumiseks avatud liiklusega mägiteedel, mul veel piisav julgus puudus. Kokku jooksin ma kahe ja poole nädalaga 350 km. ning lisaks ka140 km. sadulas.Tänu pisivigastusele, mis ilmselt oli tingitud liiga järsust koormuse tõstmisest, läks kaotsi kaks treeningpäeva.
No comments:
Post a Comment