..Selline oli olukord minu silmade läbi kui oli kõlanud stardipauk Parkmetsa jooksule.
Väljas oli 6 pügalat üle nulli ja poisid chillisid maikadega. Pori, jää ja uduvihm - tegelikult ei olnud ilm nii hea. Tagasihoidlikust rahvajooksust oli asi kaugel, sest joone taga olid Lamp, Aristov, Koshelevid ja mu hea sõber Hasso. Paar minutit enne starti käis üksteise tögamine ja nöökimine nagu ikka. Stardipauk anti keskaegsest kahurist, mis iseenesest oli ju uhke aga toru oli suunatud jooksjate poole. Käis stardipauk ja Lamp ning teised sõbrad panid tuhatnelja punuma. Kohe algusest peale sain aru, et esimest viiulit ma sellel kontserdil ei mängi ja ega ma ei üritanudki staaridega kaasa minna aga Hasso läks ja tundub, et poiss on trenni teinud. Rada oli porine ja kõik kurvid olid libedad. Neid kurve oli maru palju, sest rada keerutas väikese maaala peal. Kolmanda kilomeetri kohal olin kuskil esikümne piiril ning minu ees olid jooksjad, kes vanadel headel aegadel nägid minu kandu. Ivanov läks mööda must nagu postist. Kui joostud oli neli versta siis nägin, et Hasso oli jäänud esimestest maha ja salamisi lootsin, et saan ta kätte aga jalad ei liikunud piisavalt hästi. Kui nägin rajatähist viies kilomeeter siis vaatasin ringi ja mõistsin, et pean jalad kõhu alt välja ning järgmise paari saja meetriga parandasin oma positsiooni kaks kohta. Minu ees olid vennad Reinardid. Olin kindel,et suudan nad kätte saada aga järgmine silt näitas, et lõpuni oli 500 meetrit. See viimased pool kilomeetrit oli kurvide rohke, libe ja tehniline. Lõpujoon oli neile päästjaks. Igatahes võtan mütsi nende ees maha, sest poisid on see hooaeg päris kõvad, Minu lõpu kohaks jäi kaheksas positsioon ja võitjale kaotasin minut ning 40 sekundit. Ka Hasso edu minu ees oli tervelt minuti jagu. Tuleb rohkem trenni teha!
Külameister, see on minu eesmärk...
Plaanis oli joosta Võrumaa jaValgamaa jooksusarju. Paraku Võrumaa esimese etapi magasin ma maha ja kuna seal pidavat üldvõitja otsustama aeg mitte punktid, siis ostustasin selle au jätta Ivar Ivanovile. Valgmaa jooksusrja esimeseks etapiks oli Aakre-Puka jooks. Aakre on väike asula Valgamaa ja Tartumaa piiril, kuhu päevas läheb ainult üks buss. Kuna selle bussi väljasõidu aeg mulle ei sobinud, siis otsustasin sõita võistlusele bussiga, mis läks sellest asulast küll mööda, aga lähim peatus asus viie kilomeetri kaugusel stardist. Nii siis enne starti tuli mul kõndida viis kilomeetrit mööda kruusateed. Kohalikud külamehed mind peale ei võtnud ja stardi paigani jõudmiseks läks aega terve tund ( tegelikult sain auto peale, aga sain edasi kõigest 500 meetrit). Tund aega enne starti polnud jooksu alguspunktis ühtegi hingelist. Kuna mul polnud dresse seljas, siis pidin riideid vahetama salaja Aakre algkooli aiamajas. Kui stardini oli jäänud pool tundi tulid esimesed võistlejad ja tundus, et jooks ikkagi toimub. Tegin soojendusjooksu ära ja sain aru, et eest ära jooksmine saab toimuda ainult siis, kui on olemas turvaauto.Enne starti oligi õhus küsimus, et kas seda autot on vaja või teavad kõik võistlejad rada. Õnneks otsustati viimasel hetke, et on vaja. Kuulsin kaasvõistljate käest et
, minu peamiseks konkurendiks on kohalik keskmaajooksja. Seega pidin alguses kohe tempo peale panema ja kui oli joostud kaks kilomeetrit, oli ta murtud. Ülejäänud kuus ja pool kilomeetrit jooksin üksinda. Ilm oli ilus ja rajakate oli väga mugav poolmärg liivatee. Viimase kaks kilomeetrit oli terve tee tõus ja olin õnnelik, et jooksin üksinda, sest siis oli juba mul ka raske. Kui jõudsin Puka staadionile, siis öeldi, et aeg on alla poole tunni. Järgmist edestasin paari minutiga. Valgamaa jooksusarja esimene jooks oli edukalt tehtud. Loomulikult tähistasin oma väikest võitu alternatiivsete võidumärgiga ( kluk-kluk). Sellega minu katsumused ei piirdunud, kuna Tartu tagasi saamiseks pidin hääletama. Kõndisin Pukast Rõnguni enne kui sain auto peale. Lõpp hea, kõik hea. Tänan korraldajaid selle toreda jooksu eest, sest see oli tõesti väga kihvt võistlus ja parajalt alternatiivne pealekauba.
No comments:
Post a Comment