Legendaarne R.Venta jooksuring

Kunagi ammu kui alternatiivne jooksja oli Tartu vahel üsna sage nähtus, tutvustas keegi
Dr. Šlepikovski imelist jooksuringi, mis kulgeb Tähtvere pargi ja ajaloolise Toomemäe radadel, mis on nii vahelduva profiili kui rajakattega ja silitab lisaks jooksja jalgadele ka silmi. Loomulikult ei olnud see ainuke ring mida toona tutvustati kuid minu meelest on see neist üks paremaid ning siin kõneleja kasutab seda praegugi üsna tihti.

Rada kulgeb mööda Tähtvere pargi teid ning siirdub sealt Kassitoome kaudu Toomemäele. Toomele tõus ja laskumine on mööda laugja tõusuga K. E. v. Baeri tänavat. Toomel kulgeb rada mööda mitmetest suurepärase vaatega paikadest (nt. Tähetornimägi). Linnaliikluse tipptundidel on sobiv Kreutzwaldi/Jakobi tänavat ületada K. A. Hermanni tänavaga ristumise piirkonnas, kus asub lamava politseinikuga sebrarada (R.Venta, 2008). Rada kulgeb rohkem kui pooles ulatuses muld- või kruusapinnasel. Ringi pikkuseks on mõõdetud kaardil ~4,5 km kuid osa jooksjaid hindab oma kella abil pikkuseks 4,3 km (R.Venta, 2008). Kui juurde arvestada ümber kohtumaja kulgev rada siis võib erinevate mõõtmiste (gps, kaart) ja jooksukogemuste põhjal väita,et 5 km tuleb täis ehk ajaliselt umbes 20 kuni 26 minutit.



Joonis 1. Erinevad Tähtvere pargis ja Toomemäel kulgevad jooksurajad. Toomemäe laugjas jooksuring on joonisel kujutatud helesinisega. Kollasega märgitud ring peaks vähemalt osaliselt olema nö. Taiku ring (ühe kuulsa Tartu kergejõustiku treeneri järgi), mis on profiili poolest oluliselt raskem ning mõeldud pigem tõusudel fartleki jooksmiseks. R.Venta nimeline jooksuring, mida praegu põhiliselt kasutan, kulgeb peamiselt helesinisega märgitud rada mööda aga ühe väikse pikendusega. Nimelt tuleb juurde väike paun Kuradi silla kaudu ümber kohtumaja, mis siin joonisel on kollasega märgitud.

Pilt 1. Tähtvere park. Raja tõusudeta osa, mis üksinda on umbes 1,3-1,4 km pikkune ring. Pargis on olemas ka täpne kilomeetrine ring (väidetavalt A. Nirk olevat kunagi ära mõõtnud), mis pargiradade renoveerimise käigus on osaliselt saanud jalgadele mitte nii tervisliku kõvakatte aga ülejäänud rajad on kaetud kruusaga ja enam ei pea komistama juurikate otsa.

Pilt 2. Segav liiklus. Kreutzwaldi ja Veski tänava piirkond on selle jooksurajal ainuke ala, kus jooksjal tuleb tegemist linnaliiklusega ehk vähemalt kaks korda tuleb sõidutee ületada aga õnneks on selleks olemas neli erinevat vöötrada ning üldiselt pole liiklus väga tihe (v.a. tipptunnid).

Pilt 3. Kassitoome tõus/laskumine. Kruusaga kaetud üsna lauge kuid päris pikk tõus, mis ringi
mitmekordsel läbimisel võib jooksu tempot ja enesetunnet oluliselt mõjutada.

Pilt 4. Riigikohtu tõus/ laskumine. Lühike asfaldiga kaetud põnts millele eelneb kerge tõusva profiiliga kruusalõik.

Pilt 5. Musumäe tõus. Lühike aga üsna järsk kruusakattega põnts. Sama tõus on ka Üliõpilasselts Liivika kevadjooksu kilomeetri pikkuse ringi osa.

Pilt 6. Inglisild. Üks kahest rajal asuvast ajaloolisest Toomemäe sillast.

Pilt 7. Vaade Tartule. Ilmselt pole Eestis palju jooksuringe, mis kulgevad ajaloolistel radadel (ümber Toomkiriku varemete näiteks või ümber Tartu tähetorni ), on vahelduva profiili ja rajakattega ning võimaldavad jooksjale maalilisi vaateid (vaade Tartu raekojale, kesklinnale ja raekojakellale).

Pilt. 8. Toomemäe mänguväljak. Jooksuring läbib ka mänguväljakut, kus loo autorile meeldib jooksu vahele teha näiteks lõuatõmbeid, harjutusi kõhulihastele või hoopis jooksuharjutusi.

Pilt. 9. Anatoomikumi tõusu esimene osa. Kuna tegu pika ja kohati üsna järsu tõusuga siis võib seda pidada antud jooksutrassi "maasikaks". Enne suurt tõusu on raja kõige tehnilisem osa - laskumine mööda treppi tõusu algusesse. Sõltuvalt tingimustest ja treeningu eripärast võib kasutada treppi või trepi kõrvalt mööda nõlva alla joosta. Anatoomikumi tõusu võib jagada kolmeks. Esimene osa on ilmselt kõige järsem ning kaetud siletate tänavakividega. Seda osa võib eraldi kasutada näiteks lühikeste tõusujooksude puhul.

Pilt 10. Anatoomikumi tõusu teine osa. Seda osa võib pidada üleminekuks, sest ta on laugem. See väike põnts on sees ka Liivika kevadjooksus.

Pilt 11. Anatoomikumi tõusu kolmas osa. Tegu on jälle lühema ja järsema tõusu osaga, mis viib jooksja ülikooli sotsiaalosakonna taha Kuradi silla algusesse. Selle tõusu lõpus on pulss laes, sest tervikuna on tegu raske ja pika tõusuga.

Pilt.12. Kuradi sild. Siit algab siis paun ümber kohtumaja ja teekond tagasi Tähtvere pargi poole.

Pilt. 13. Ümber kohtumaja. Tegemist on sileda lõiguga mille sees on kaks lühikest treppi ja algab lauge langus Kassitoome ja Tähtvere pargi suunas.

Kui R.Venta ringi joosta 2-3 korda siis on tegemist tavalise vaheldusrikka krossiga aga 4-5 korra läbimisel saab treeningpäevikusse juba kirjutada tummise pika-otsa. Tavaliselt võib ringi läbimine aega võtta umbes 21-23 minutit aga tempojooksuna on seda läbitud ka 18 minutiga. Iga alterjooksja, kes tahab teha treeningu Tartus võiks seda ringi proovida, sest see on seda väärt.

Sissekande koostamisel on kasutatud:

Mõtlemise blogi ;

 ja Tartu tavaliste ja alternatiivsete jooksjate folkloori.