Selle postitusega vaatan tagasi ajalukku ja tuletan kõigile meelde, millest kõik alguse asi. Nime Alternatiivsed jooksjad mõtles välja Rainis, keda Eesti ajaloo parim jooksja Enn Sellik kutsus keemikuks (tegelikult on ta bioloog). Nime saamise lugu on seotus esimese laagriga, mis tehti nö vastureaktsioonina jooksupartneri krõbeda hinnaga laagritele (kui kõik olid veel tudengid).
Alternatiivne jooksulaager nr. 1
Toimumiskoht: Tartu Ülikooli Nooruse ühiselamu
Toimumisaeg: 11.-13.01.2008
Laager korraldati legendaarses ülikooli arstitudengite ühikas ja seda Rainise toas põhimõtteliselt illegaalselt. Laager rahastati taaramüügi tuludest. Laagri esimene üritus oli 12 km pikkune tempojooks ülikooli kergeraksuhallis ja ainult Tartu tudengalterjooksjate osavõtul ehk mina, Mario ja Rainis. Esimese päeva õhtul toimus jooksjate ümarlaud ühika kitsikuses Rainise eest vedamisel. Selleks ajaks oli pealinnast kohale jõudnud Ralf ning üritust väisas ka Rax. Arutati erinevaid jooksuga seotud teemasid nii tänapäevast kui ka minevikust. Laupäeval peale hommikust putru (koos jogurti ja moosiga) siirdusime koos Mario, Rainise, Ralfiga pikka otsa jooksma. Teekond kulges läbi Tammelinna, Ülejõe, Annelinna ja Ihaste. Tempo oli soodne kõigile ja seda terve tee. Jooksu ajal prooviti teha ka selfisid (ja seda enne nende hiilgeaega vist?). Õhtune kohustuslik kultuuriprogramm nägi ette Tartu alternatiivsemate joomaurgastega tutvumist. Käidi Pirogovi pargis, Maailmas ja loomulikult Zavoodis. Meeleolu oli lõbus aga spordimeestele kohaselt ikkagi viisakas. Laagri viimasel päeval joosti "taastav" kümmekond versta Tammelinna tänavatel ja Rainis näitas oma igapäevast jooksuringi. Lisaks tavapärastele jooksjatele oli liitunud ka Rax. Kuskil lõuna paiku mindi laiali ja seda eesmärgiga, et kindlasti tuleb veel laagreid.
 |
| Foto 1. Alternatiivsed jooksjad Ihaste jooksuradu avastamas, tempo on veel soodne ja varustus retro |
 |
| Foto 2. Grupipilt esimese Alternosooriumi ees |
Foto 3. Rainise väljamõeldud logo
Alternatiivne jooksulaager nr. 2
Toimumiskoht: Elva
Toimumisaeg: Millalgi märtsis 2008
Teine laager korraldati juba sama aasta kevadel Elvas minu eestvedamisel. Paljude asjaolude kokkulangemise tõttu oli osavõtjaid vähem kui algselt planeeritud aga otsustasime laagri ära korraldada. Lisaks minule ilmusid kohale Ralf ja uus altermees hr. Jänes Mulgimaalt. Tuleb tunnistada, et olustiku mõttes jäi teine laager alla esimesele aga trenni ja nalja ikka tehti. Reede õhtul joosti lühem ots ( kui mälu ei peta) ja laagri olulisim trenn oli laupäevane pikk ots, mis sai alguse Otepäält ning kulges mööda Tartu Jooksumaratoni rada Elvasse eesmärgiga testida rada tulevast võistlust silmas pidades. Pärast jooksu arutati Elva kui Eesti jooksu jaoks olulise paiga ajalugu ja tänapäeva . On kuulus Sellik seal trenni teinud ja ka riigi krossijooksu meistrikad toimusid vanasti seal. Paljud jooksumehed sõidavad tänapäevalgi autodega Elvasse Või Vapramäele, et trenni teha. Ilmselt puudutati meie laagri arutelude käigus teemat teha Elvast Eesti jooksupealinn või jooksumeka ja seda vist isegi varem kui hr. Simpson seda tegi (jooksumeka on küll tema väljend). Hiljem eelnimetatud härra hakkaski korraldama Elva jooksusarja ning ka Eesti murdmaajooksu lühikese raja meistrikad toimuvad nüüd selles linnas. Teine laager piirdus küll kahe päevaga aga see eest pidi järgmine kõvem laager tulema.
 |
| Foto 4. Start Otepäält.... |
 |
| Foto 5. Ka selline nimi mõlkus meeles.. |
 |
| Foto 6. Finiš Elvas.. |
 |
| Foto 7. Akusid laadimas... |
Alternatiivne jooksulaager nr. 3
Toimumiskoht: Rebu (Ida-Virumaa) vol. 1
Toimumisaeg: 20.-23.06.2008
Olete te kunagi näinud seda Jürgensonide saadet? Õige alternatiivne laager on sellest kraadi võrra kangem, sest milleks suvel meile elekter, soe vesi, internet või televisioon kui meil on tolmused teed ja tossud mille taldu kulutada. Lippude dünastia võttis endale eesmärgi korraldada alternatiivseim laager seni ja see õnnestus neil hiilgavalt. Kultuuriprogrammi kuulus seekord kohaliku Jaanitule külastus, vikatid ja 10 kilomeetrit jalgsimatk läbi Maidla valla metsade tagasi Alternosooriumisse. Tuleb ära mainida, et valdav osa matkast käidi marsisammul (miks, ei tea?) Lisaks naljale tehti ka trenni ja hoolega. Järgnevalt toome välja treeningud (olulised kohad on välja toodud jämedalt):
Reede, 20. juuni.
Õhtul – kross 15 km (4.30 > 4.15 / km); Lipp, Andresson, Mustasaar, Venta. Kasutati Karurada: Rebu – Aruküla – Rääsa – metsasiht – Rebu.
Laupäev, 21. juuni.
Hommikul – intervalltreening: Lipp, Mustasaar, Andresson 3 X (2000m + 1000m) [3:35/km ja 3:30/km]; Venta 5 X 2000m [3:45/km]. Kasutati 2 km lõiku Aruküla – Savala teel, lühike kilomeeter kruusateel, pikk kilomeeter asfaldil.
Õhtul – taastav jooks 12 km (5.00/km); Lipp, Mustasaar, Andresson, Jänes, Kais, Venta. Marsruut Rebu – Aruküla – Uniküla – Aidu karjääri teed (no public access) ja mäed – Aidu-Liiva – Maidla
Pühapäev, 22. juuni.
Päeval– pikk kross. Lipp, Mustasaar, Andresson, Jänes, Kais: 26 km [4.20 > 4.00/km], marsruudil Rebu – Aruküla – Rääsa – metsasiht – Veneoja – Mehide – Aruvälja – Savala – Maidla; Venta: 39 km [4.30 – 4.20/km], eksiteel Rebu – Aruküla – Rääsa – Lipu – Tarumäe – Arvila tee– Lipu – Rääsa – Aruküla – Savala – Maidla
Esmaspäev, 23. juuni.
Õhtul – taastav jooks 10 km [5.15 – 5.00/km]. Lipp, Mustasaar, Andresson, Jänes, Kais, Venta. Kursil Rebu – Savala – Rebu, jooksjad nagu allveelaevad, nii palju sadas vihma.
Ei oskagi öelda, kas laager läks asja ette aga kogemuse poolest oli kuldur. Kõige levinum fraas, mis peale seda laagrit leidis väga tihedat kasutust erinevate jooksjate kõnekeeles oli "sirgeks tõmbama". Laager, mille tingimustes polnud enne jooksnud ei hr. Reinsalu ega ükski muu alternatiivne või mainstream-ne jooksja, osutus osalejate hulgas väga menukaks ning aastaid hiljemgi meenutatakse seda pisarake mööda põske alla veeremas.
Reede, 20. juuni.
Õhtul – kross 15 km (4.30 > 4.15 / km); Lipp, Andresson, Mustasaar, Venta. Kasutati Karurada: Rebu – Aruküla – Rääsa – metsasiht – Rebu.
Laupäev, 21. juuni.
Hommikul – intervalltreening: Lipp, Mustasaar, Andresson 3 X (2000m + 1000m) [3:35/km ja 3:30/km]; Venta 5 X 2000m [3:45/km]. Kasutati 2 km lõiku Aruküla – Savala teel, lühike kilomeeter kruusateel, pikk kilomeeter asfaldil.
Õhtul – taastav jooks 12 km (5.00/km); Lipp, Mustasaar, Andresson, Jänes, Kais, Venta. Marsruut Rebu – Aruküla – Uniküla – Aidu karjääri teed (no public access) ja mäed – Aidu-Liiva – Maidla
Pühapäev, 22. juuni.
Päeval– pikk kross. Lipp, Mustasaar, Andresson, Jänes, Kais: 26 km [4.20 > 4.00/km], marsruudil Rebu – Aruküla – Rääsa – metsasiht – Veneoja – Mehide – Aruvälja – Savala – Maidla; Venta: 39 km [4.30 – 4.20/km], eksiteel Rebu – Aruküla – Rääsa – Lipu – Tarumäe – Arvila tee– Lipu – Rääsa – Aruküla – Savala – Maidla
Esmaspäev, 23. juuni.
Õhtul – taastav jooks 10 km [5.15 – 5.00/km]. Lipp, Mustasaar, Andresson, Jänes, Kais, Venta. Kursil Rebu – Savala – Rebu, jooksjad nagu allveelaevad, nii palju sadas vihma.
Ei oskagi öelda, kas laager läks asja ette aga kogemuse poolest oli kuldur. Kõige levinum fraas, mis peale seda laagrit leidis väga tihedat kasutust erinevate jooksjate kõnekeeles oli "sirgeks tõmbama". Laager, mille tingimustes polnud enne jooksnud ei hr. Reinsalu ega ükski muu alternatiivne või mainstream-ne jooksja, osutus osalejate hulgas väga menukaks ning aastaid hiljemgi meenutatakse seda pisarake mööda põske alla veeremas.
 |
| Foto 8. Legendaarseim Alternosoorium oma hiilguses |
 |
| Foto 9. Alternatiivsed jooksjad ja külalised |
Alternatiivne jooksulaager nr. 4
Toimumiskoht: Tartu (ÜS Liivika)
Toimumisaeg: august 2009
Kui 2008 tehti 3 laagrit siis 2009 piirduti vaid ühe suvise laagriga Tartus. Alternosooriumiks oli seekord Üliõpilasselt Liivika (mille mõned liikmed kuuluvad meie jooksjate hulka) ja võrreldes varasemate laagritega tuli seekord leppida mugavustega. Osalejaid oli lausa 8 aga kuna paljud härrad olid võrreldes varasema ajaga muutunud oma treeningutes proffesionaalsemaks, süsteemsemaks ja tulemustele orienteeritumaks siis oli treeningseltskondi päris mitmeid, et erinevaid plaane täita. Siiski baaslaagris toimunud tegevused nagu toitlustamine, kultuuriprogramm ja muu rekreatiivne tegevus tehti koos. Kultuuriprogrammi oluline osa koosnes akadeemilisest loengust (lektor M. A. Venta) mille peateemaks oli jooksjate eelduste kujunemine evolutsioonil läbi inimkonna ajaloo. Sellele järgnenud perspektiivvisioneerimissessioonil leiti, et Alternatiivsete Jooksjate ainus võimalus maailmaareenile pääseda on geeniteraapia. Hiljem tehti ka väike lauatennise turniir mille võitis vist Mario. Treeningtegevus toimus peamiselt ajaloolisel Toomemäel, mis oli juba tuntud alterjooksjate hulgas oma Venta nimelise raja poolest ning hiljem ka Liivika kevadjooksu võistluspaigana. Lõõgastuseks sai korra väisatud ülikooli tehnoloogiainstituudi sauna, kus sai teadlaste kombel leili võetud ning Mustasaare kombel 3 liitrit kama manustatud. Antud laagris esitleti ka Alternatiivsete Jooksjate esimesi võistlus-/treening-/lõõgastussärke, mis hangiti Pauluse kiriku riidepoest. Laager lõppes Kolme Tamme Jooksuga Viiratsis, mis on ühe altermehe kodupaik. Võita meil ei õnnestunud aga esimese nelja sees oli 3 meie meest ja ilmselt oli see esimene võistlus, kus joosti Alternatiivsete jooksjate nime all.
 |
| Foto 10. Esimene alternatiivne jooksusärk (osteti Pauluse kiriku kaltsukast) |
 |
| Foto 11. Meeleolu pärast TÜTI sauna... Mario lemmik 3 liitrit kama. |
 |
| Foto 12. Rand kannatab Kolme Tamme jooksul... |
 |
| Foto 13. Kultuuriprogramm... |
Alternatiivne jooksulaager nr. 5
Toimumiskoht: Tääksi (Viljandimaa)
Toimumisaeg: 12.06-14.06.2010
Seekord võtsid Mulgimaa mehed laagri korraldamise enda kanda ja nõnda asuski alternatiivne seltskond Viljandi poole teele, et sealt läbi põigata ning jõuda Alternosooriumisse Tääksi järve kaldal. Esimene peatus oli Sakala mängud Viljandi legendaarsel staadionil, kus peoperemees hr. Jänes võttis mõõtu 5000 meetris. Tulemust ja kohta ei mäleta aga tähelepanu pälvis hr. Venta debüüt spordikommentaatorina antud üritusel.Tegu oli küll mitteametliku katsega aga tema lembitkuuselik lähenemine oli väga meelelahutuslik ja emotsionaalne. Treeningutest olulisim oli traditsiooniline pikk ots, kus lõpu kilomeetritel läks jälle "sirgeks tõmbamiseks" ning nii mõnelegi polnud viimased Põhja-Mulgimaa kilomeetrid enam soodsa tempoga. Elevust tõstis treenimine koos kohaliku jooksustaari Keijo Kitsega. Kultuuriprogramm koosnes lõkeõhtutest, jalgpalli MM-st ning peeti maha üks legendaarne vuttilahing, kus Alternatiivsed mängisid vigastusi trotsides kohaliku Tääksi jk vastu. Tulemuseks 10:1 kohalikele ja auvärava lõi kapitann. Ilmad ei olnud kõige suvisemad ja kosutust otsiti saunast. Toitlustamiseks kasutati kohalikke ande ja transpordi eest hoolitses Ülari oma uhke Golfiga. Kokkuvõttes oli väga hea laager nii sportliku kui ka alternatiivse poole pealt.
Seekord võtsid Mulgimaa mehed laagri korraldamise enda kanda ja nõnda asuski alternatiivne seltskond Viljandi poole teele, et sealt läbi põigata ning jõuda Alternosooriumisse Tääksi järve kaldal. Esimene peatus oli Sakala mängud Viljandi legendaarsel staadionil, kus peoperemees hr. Jänes võttis mõõtu 5000 meetris. Tulemust ja kohta ei mäleta aga tähelepanu pälvis hr. Venta debüüt spordikommentaatorina antud üritusel.Tegu oli küll mitteametliku katsega aga tema lembitkuuselik lähenemine oli väga meelelahutuslik ja emotsionaalne. Treeningutest olulisim oli traditsiooniline pikk ots, kus lõpu kilomeetritel läks jälle "sirgeks tõmbamiseks" ning nii mõnelegi polnud viimased Põhja-Mulgimaa kilomeetrid enam soodsa tempoga. Elevust tõstis treenimine koos kohaliku jooksustaari Keijo Kitsega. Kultuuriprogramm koosnes lõkeõhtutest, jalgpalli MM-st ning peeti maha üks legendaarne vuttilahing, kus Alternatiivsed mängisid vigastusi trotsides kohaliku Tääksi jk vastu. Tulemuseks 10:1 kohalikele ja auvärava lõi kapitann. Ilmad ei olnud kõige suvisemad ja kosutust otsiti saunast. Toitlustamiseks kasutati kohalikke ande ja transpordi eest hoolitses Ülari oma uhke Golfiga. Kokkuvõttes oli väga hea laager nii sportliku kui ka alternatiivse poole pealt.
 |
| Foto 14. Tehakse lõkket... |
 |
| Foto 15. Alternatiivsed jooksja ja Mulgimaa jooksustaar Tääksis... |
 |
| Foto 16. Pidusöök... |
 |
| Foto 17.Tehakse lõket vol. 2.. |
Alternatiivne jooksulaager nr. 6
Toimumiskoht: Tartu (Pepleri tn)
Toimumisaeg: 19.-20.03.2011
Algselt pidi laager toimuma Vändras aga teatud korralduslike probleemide tõttu tuli plaanid ümber mängida. Korraldajaks ja majutajaks sai Rainis, kes võõrustas meid oma Pepleri tänava residentsis Toomemäe ääres. Kuna laager tuli teha lühemana nö säästulaagrina siis sai nimeks see Alternatiivse jooksulaagri alternatiivlaager. Kultuuriprogramm jäi napiks aga trenn tegemata ei jäänud. Taaskord oli kõige tähtsam pikk ots, sest nädala aja pärast pidid alternatiivsed jooksjad Otepää-Tartu maratonil 3 tunni piiri alistama. Koos omadega tegi trenni kaasa ka sporditeadlane Martin, kes jagas meile ka mõned näpunäited. Treening toimus Lõuna-Vooremaa nõlvadel alguse ja lõpuga Tartu ülikooli spordihallis. Enamus distantsist joosti koos mõistlikus tempos aga viimane kilomeeteril, mis kulges alla mäge, toimus legendaarne Ranna lõpuspurt. Nimelt otsustas keskmaamees koha kätte näidata raja peal ülbitsenud staieritele. Lubja tänaval nähti ta kandu ning kui teised halli jõudsin oli Alo juba sooja duši all. Laager täitis oma eesmärki, sest Otepää-Tartu maratonil löödi 3 tunni piir pilbasteks ja seda isegi väga ekstreemsetes ilmastiku oludes. Auhind (pannikoogimasin) ja võit jagati täpselt pooleks ning hiljem saunas rääksid vana kooli mehed kuidas vanasti iga karvajalg hüppas 800 meetrit alla 2 minuti ja jooksis maratoni vähemalt 2.30-ga.
Algselt pidi laager toimuma Vändras aga teatud korralduslike probleemide tõttu tuli plaanid ümber mängida. Korraldajaks ja majutajaks sai Rainis, kes võõrustas meid oma Pepleri tänava residentsis Toomemäe ääres. Kuna laager tuli teha lühemana nö säästulaagrina siis sai nimeks see Alternatiivse jooksulaagri alternatiivlaager. Kultuuriprogramm jäi napiks aga trenn tegemata ei jäänud. Taaskord oli kõige tähtsam pikk ots, sest nädala aja pärast pidid alternatiivsed jooksjad Otepää-Tartu maratonil 3 tunni piiri alistama. Koos omadega tegi trenni kaasa ka sporditeadlane Martin, kes jagas meile ka mõned näpunäited. Treening toimus Lõuna-Vooremaa nõlvadel alguse ja lõpuga Tartu ülikooli spordihallis. Enamus distantsist joosti koos mõistlikus tempos aga viimane kilomeeteril, mis kulges alla mäge, toimus legendaarne Ranna lõpuspurt. Nimelt otsustas keskmaamees koha kätte näidata raja peal ülbitsenud staieritele. Lubja tänaval nähti ta kandu ning kui teised halli jõudsin oli Alo juba sooja duši all. Laager täitis oma eesmärki, sest Otepää-Tartu maratonil löödi 3 tunni piir pilbasteks ja seda isegi väga ekstreemsetes ilmastiku oludes. Auhind (pannikoogimasin) ja võit jagati täpselt pooleks ning hiljem saunas rääksid vana kooli mehed kuidas vanasti iga karvajalg hüppas 800 meetrit alla 2 minuti ja jooksis maratoni vähemalt 2.30-ga.
 |
| Foto 18. Alternatiivne jooksukoondus ja sporditeadur enne jooksu (TÜASK-i hall) |
Alternatiivne jooksulaager nr. 7
Toimumiskoht: Rebu (Ida-Virumaa) vol. 2
Toimumisaeg: 1.-3.07.2011
2011 aasta juulis jõudis jälle kätte aeg teha üks õige alternatiivne laager, mis saigi nimeks "kõige alternatiivsem laager üldse". Laagri peakorraldajaks oli seekord Lippude jooksudünastia noorem poeg Rax. Taaskord tuli läbi ajada ilma elektri, soojavee, tv ja internetita aga need olidki ju segavad faktorid. Välipeldik, külm kaevuvesi, kuum ilm, sitikad-mutukad, sõstramahl ja ulukiliha on need, mis teevad laagrist selle õige. Treeningute põhiline eesmärk oli "sirgeks tõmbamise" vältimine ja seetõttu tegi iga mees trenni vastavalt oma vajadusele. Kultuuriprogramm koosnes seekord Heino Lipu mälestusvõistluste külastusest (rahvusvaheline kuulitõuke võistlus) ja heinateost. Kuulikaared olid 20 meetrised ja metsloomadele tehti talveks hulga heina. Ilmselt jäid kõik 5 osalejat laagriga väga rahule, sest taas vastas Rebu metsatalu kõigile ootustele. Ka meie lipp sai talu õuel lehvida ning uued võistlussärgid kogusid jooksjate seljas higi.
2011 aasta juulis jõudis jälle kätte aeg teha üks õige alternatiivne laager, mis saigi nimeks "kõige alternatiivsem laager üldse". Laagri peakorraldajaks oli seekord Lippude jooksudünastia noorem poeg Rax. Taaskord tuli läbi ajada ilma elektri, soojavee, tv ja internetita aga need olidki ju segavad faktorid. Välipeldik, külm kaevuvesi, kuum ilm, sitikad-mutukad, sõstramahl ja ulukiliha on need, mis teevad laagrist selle õige. Treeningute põhiline eesmärk oli "sirgeks tõmbamise" vältimine ja seetõttu tegi iga mees trenni vastavalt oma vajadusele. Kultuuriprogramm koosnes seekord Heino Lipu mälestusvõistluste külastusest (rahvusvaheline kuulitõuke võistlus) ja heinateost. Kuulikaared olid 20 meetrised ja metsloomadele tehti talveks hulga heina. Ilmselt jäid kõik 5 osalejat laagriga väga rahule, sest taas vastas Rebu metsatalu kõigile ootustele. Ka meie lipp sai talu õuel lehvida ning uued võistlussärgid kogusid jooksjate seljas higi.
 |
| Foto 19. Alterlipp see lehvib kõrgelt... |
 |
| Foto 20. Laagri õhtune olustik... |
 |
| Foto 21. Tehakse trenni... |
 |
| Foto 22. Ajalooline talgupäev Rebul ... |
Alternatiivne jooksulaager nr. 8
Toimumiskoht: Rõuge (Võrumaa)
Toimumisaeg: 27.-29.07. 2012
Seni viimane laager toimus Haanja-Rõuge kuplite vahel ja võõrustajaks oli Sander. Kohale ilmusid lisaks peoperemehele veel maratonitiimist välja visatud Mustasaar, poeedihingega Allan ja loomulikult kapitann. Ilm oli ilus, ööbiti telkides, söödi peamiselt makarone ja lõhuti trenni teha. Laagri nimeks sai "rantjee-elu Võrumaa kuplite vahel". Esimene treening kulges mööda tõusude rohket Haanja-Rõuge maanteed, kus tõusunurgad olid kohati kuni 12%, mida mööda olid mõniaeg varem pedaale tallanud Taaramäe ja Kangert. Lisaks tehti üks pikk tempokross, kus loomulikult oli vaja ka veidi paugutada. Kõige olulisem treening oli pikk ots Lätti. Kuna üks ots Lätti oli kuskil 30 km siis jagati koormus nelja vahel, kes parasjagu ei jooksnud see saatis teisi rattaga. Kulus palju vedelikke ja higi ning paar korda tuli ka tiiki hüpata. Läti piirpostide otsas tehti nats ÜKE-t ja üritati jõu ja ilu numbritega üksteist üle trumbata. Parim postivõimleja oli Allan oma blankingu kavaga. Kultuuriprogrammi kuulusid filmid mineviku pedaalibossidest nagu Eddy Merckx ja maanteerattasõitu tutvustav ettekanne.
Oli tore laager ja loodetavasti mitte viimane. On juba olnud sahinaid, et võiks teha laagri üle Põhjanaabrite juures, Pärnumaal või Valgamaal.
Antud postituse juures on kasutatud hr. Venta blogi kirjutisi, selle blogi kirjutisi, minu mälu ja Raxi pilte.
Seni viimane laager toimus Haanja-Rõuge kuplite vahel ja võõrustajaks oli Sander. Kohale ilmusid lisaks peoperemehele veel maratonitiimist välja visatud Mustasaar, poeedihingega Allan ja loomulikult kapitann. Ilm oli ilus, ööbiti telkides, söödi peamiselt makarone ja lõhuti trenni teha. Laagri nimeks sai "rantjee-elu Võrumaa kuplite vahel". Esimene treening kulges mööda tõusude rohket Haanja-Rõuge maanteed, kus tõusunurgad olid kohati kuni 12%, mida mööda olid mõniaeg varem pedaale tallanud Taaramäe ja Kangert. Lisaks tehti üks pikk tempokross, kus loomulikult oli vaja ka veidi paugutada. Kõige olulisem treening oli pikk ots Lätti. Kuna üks ots Lätti oli kuskil 30 km siis jagati koormus nelja vahel, kes parasjagu ei jooksnud see saatis teisi rattaga. Kulus palju vedelikke ja higi ning paar korda tuli ka tiiki hüpata. Läti piirpostide otsas tehti nats ÜKE-t ja üritati jõu ja ilu numbritega üksteist üle trumbata. Parim postivõimleja oli Allan oma blankingu kavaga. Kultuuriprogrammi kuulusid filmid mineviku pedaalibossidest nagu Eddy Merckx ja maanteerattasõitu tutvustav ettekanne.
Oli tore laager ja loodetavasti mitte viimane. On juba olnud sahinaid, et võiks teha laagri üle Põhjanaabrite juures, Pärnumaal või Valgamaal.
Antud postituse juures on kasutatud hr. Venta blogi kirjutisi, selle blogi kirjutisi, minu mälu ja Raxi pilte.
 |
| Foto 23. Allani stiilinäide ehk siis oli blanking kõva sõna... |
 |
| Foto 24. 12% |
 |
| Foto 25. Õige treening nõuab ka taustajõude... |
 |
Foto 26. Poisid piiri ületamas ehk rahvusvaheline laager..
Tabel 1. Alternatiivsed jooksulaagrid läbi aegade ja nendest osavõtt
|
Tartu (Nooruse ühikas)
|
Elva
|
Rebu vol. 1
|
Tartu (ÜS Liivika)
|
Tääksi
|
Tartu
(Pepleri)
|
Rebu vol. 2
|
Rõuge
|
|
Rainis ehk keemik
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
|||
Mart ehk kapitann
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
Mario
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
||
Ralf ehk pedagoog
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
|||
Ragnar ehk Rax
|
+
|
+
|
+
|
+
|
||||
Sander
|
+
|
+
|
+
|
+
|
+
|
|||
Jaan ehk jänks
|
+
|
+
|
+
|
|||||
Ülari ehk juut
|
+
|
+
|
+
|
|||||
Alo
|
+
|
+
|
||||||
Allan ehk poeet
|
+
|
|||||||
Olavi
|
||||||||
Risto
|
||||||||
Külalised
|
Rauno
|
Keijo
|
Martin
|
Tõsine eepos ikka kokku pandud. Oma must-valgetes mälupiltides sorides meenub, et 2008. aast Rebu laagri eesmärk oli 10000 m eestikateks jalg teravaks saada. Nimelt eestikad oli nädal peale laagri lõppu. Nagu Mardi postitusest võis aru saada, siis keegi jalga teravaks ei saanud, sest tõmmata oli vaja. Mardi 10000 m lõpuaeg oli 34.33, mina katkestasin ja Ralf sai disklafi. Täpselt ei mäleta, millega ta rajal patustas või kellega kakles, aga seltsimees Randaru leidis tegema tegevuse ebakõla kehtivate võistlusmäärustega. Ralf jõudis küll umbes 36 minutiga finišisse ja vaatas lõpus häbinägu peas Sellikule otsa ja selgitas Eestit väisanud Lasse Virenile, kuidas on võimalik nii aeglaset joosta. Aga ise ta oli rõõmus, et see "suurepärane" 10000 m aeg ei talletunud järeltulevatele põlvedele.
ReplyDeleteSirgeks tõmbamine oli moes...
DeleteMein Kampfi taas poelettidele ilmumise tähtpäeva valguses juhiksin tähelepanu Keemiku riietusele Rebu laagris. Päevapoliitiliselt sobiv või mitte, aga vihma eest kaitses mehiselt. Kuna Rebu laager toimus wireless areas, siis toiduvalmistamine toimus esiisade kombel pliidi peal. Kuid erinevalt esiisadest lasime meie suitsu välja akna kaudu. Ja loomulikult mitte kogu suitsu, osa jätsime ikka ööseks tuppa, et simuleerida kõrgmäestikutingimusi. Kuid erinevalt traditsioonilisest kõrgmäestikust oli meie kõrgmäestiku õhk kohalikest moskiitodest paks. Päris kindel ei ole kas õue ka mõni sääsk jäi või kõik suutsid end meie eluruumidesse ära mahutada. Nii me seal siis puhkasime - keerasime ennast magamiskotiga kookonisse ja timmisime õhu juurdevoolu koos sääskedega minimaalseks. Ja sporti tehti palju ning hingega. Nüüd tehakse hinge ja mõistusega :)
ReplyDeleteKiidan Kaptenit tubli esitluse eest. Ning vaadates seda jada pean ütlema "ärgake seltsimehed unetud on aeg". On aeg korraldada laager, laager mis tõstab meid sante uuele tasemele. Aga et sellele tasemele saada, peavad Härrad korjama roo kokku ja sõlmima paadi, mis kannab teisele poole vett.
ReplyDeleteSeltsimehed: Teen ettepaneku võtta viiv aega, et tutvuda radadega, mida on kündnud Kunni kanged konkurendid ja mida ma aknast vigasena piilun. Tervetuloa.
Põhjalaager 2016
Aeg: 04.03-06.03.2016 (võimalik nihutad siia sinna, kuid ilma lumeta põhjalaager pole laager)
Koht: mugavuspagulastemaa
Piirangud: majutuskohti on piiratud, asutaja liikmetele on eelisjärjekord. Kohti max 5 - hanges magama ei pea- vist.
Jooksurajad: nii et saab emaseks joosta (vigastele kasutuseks 2 ratast)
Programm: läbiräägitav ( mäkkejooks, trepijooks, pikkjooks, saun, altervigastuste leksikoni loomine, vennasrahva jooksuiidoli elokuva, jne)
Miks just nüüd: liiga pikk on see paus olnud ja tõestada et olen veel elus- tõsi, vaevatud kuid elus ;)
Mis arvate? Hakake aga liigutama ja majutust broneerima....ja paadi järjekorda marss-marss.
Broneerin esimese koha (või isegi kaks)
DeleteKeegi Stockholm 2012 m2letab 😁...kuid jah tegu polnud laagriga vaid turismireisiga...kuid julgustav t6estus et alterjooksjad suudavad paadiga t6epoolest meresi yletada 😊
ReplyDeleteMäletan, kuidas me ühel järjekordse gatanil lörtsisaju käes poest ostetud salatit ja tomatipastat mugisime :D
DeleteMart, tänan sind! Seda oli nüüd küll tore lugeda! Ralf, see tundub nagu üks korralik generaalplaan! Kohta veel ei bronni, võibolla olen sel ajal Atlandi taga. Kuid seda ilusam on mõelda, et te seal kõik koos olete!
ReplyDeleteNüüd, väike meenutus ka minu poolt:
Aasta oli 2004, kui sündmus aset leidis. Olin värske teise kursuse bioloogiatudeng ja kergejõustikulembene, nagu ma olin, ka kevadisest Bio-Geo kümnevõistlusest osa võtnud (pilte: http://www.ut.ee/sport/galerii/index.html). Osalesin noil võistlustel lisaks sportlasena ka akrediteeritud kergejõustikukohtunikuna. Seega teivashüppel oli pintsak seljas, kuid lemmikalaks - 1500m jooksuks - võtsin ikka suspede väele. Kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida...
Nimelt hakkasin pikamaajooksu treeninguid harrastama just kümnevõistluse lemmikala tõttu. Ja just sellest kümnevõistlusest oli mul ka olemas Rucanor´i klassikaline stopper 100 vaheajaga, mida kasutasin jooksu mõõtmiseks. Alustasin intervalltreeningutega 2004 aasta lõpukuudel. Kuskil seal sügistalvisel pimedal ajal ostsin 10-korra pääsme Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi sisehalli. Tol ajal oli pääse papist kaardike, kuhu löödi punase tindiga iga kord väike pitsatike, mis kujutas jooksjat. Kahjuks ei tundnud ma Tartus tolajal ühtegi jooksjat, ega ka treenerit, nii et minu õpetajaks said tänuväärsed brošüürid: F. Kudu "Kümnevõistlus", Torim ja Pukk "Tõkkejooks", J. Loko "Sportiku treeningu alused" (1982). Nii käisin hallis ja tegin ÜKE baasharjutusi, hüppeid ja lühikesi intervalljookse. Kergejõustikuhall tol ajal oli veel vana, liivase betoonpõranda, tartaani ja puidust jooksuringi kurvidega üsna hämar ja talvel loomulikult piisavalt külm, et treenerid olid seal välisriietes. Lisaks oli saali nurgas "puur" - võreaiaga piiratud improviseeritud materjalidest koosnev jõusaal, mis nägi kaugelt välja, nagu autoremonditöökoda. Ühtegi kroomitud, lihvitud või kommertsiaalse välimusega jõumasinat ega vahendit seal ei leidunud. Mulle näis see karmide suurte meeste mängumaa, kust minusugune vibalik julges kasutada vaid "puuri" äärealadele jäetud kange ja kettaid hüppajate baasharjutuste tegemiseks.
Jooksuring oli kohati lõhkise tartaaniga ja ringi kurvide kõrgendid seisid puust konstruktsioonide peal. Kohati oli laudis vetruv ja ringi kurvis oli viimasel rajal selle tõttu väga nauditav joosta, kuna "vedrustus" andis tempole hoogu juurde. Raja ääres seisid mõned vanad lauad ja toolid, kus oli mõnus jalga puhata. Kuid ka mitte sellest ei tahtnud ma rääkida...
Ühel sellisel "treeningul" jooksin 10 X 400m. Tempoks valisin meeleoluka 62-64 sekundit. Pausiks "määrasin" 4-10 minutit. Jooksin stopper käes ja "kangutasin" 400m ajaga ära. Sörkisin raja äärde laual lebava vihiku juurde ja kirjutasin aja üles. Seejärel mõõtsin stopperiga pulssi ja kirjutasin ka selle üles. Kaugemalt vaatasid treenerid ja mull näis, et kergelt viltuste nägudega. Seega intervalltreeningutest ma sel ajal ei teadnud ikka mitte kui midagi... Kuid minuga samal ajal jooksid kaks nooormeest - üks heledapäine ja teine tumedapäine - üksteise järel. Välimuselt paistsid nad väga sihvakad, sellised pikamaajooksja tüüpi. Nad paistsid jooksvat pikemaid vahemaid, kui mina. Kui olin oma "lõigud" lõpetanud, asusin puki najal venitama ja need kaks noormeest astusid juurde, tumedapäine ees ja heledapäine veidi kahtlustavalt tagapool. Tumedapäine küsis: "Et mis ala mees oled?". Vastasin: "Võiksin teha keskmaajooksu ja muidu olen rohkem kergejõustiku hüppe ja kiirusaladega tegelenud.". Tumedapäine seepeale: "Me ise ka keskmaamehed peamiselt. Mis su 1500m aeg on?". Vastasin: "Kümnevõistluse sees olen jooksnud 4:30 kanti, kuid tahaks joosta varsti 4:00". Heledapäine kostis vahele: "Ohoh, päris hea siis!" ja vahetas tumedapäisega imestunud pilke. Rääkisime veel mõned laused ja soovisime üksteisele edu ning jõudu. Heledapäine Mustasaar ja tumedapäine Mart läksid seepeale lõdvestust sörkima...
Ma vist isegi mäletan..sul olid pikad juuksed ja stopper käes...
DeleteJaa...see vana TÜ hall. Muru oli rohelisem, talv käredam ja jooksuringi kurv järsem.
ReplyDeleteRalfi välja käidud Korvatundru laager kõlab vana hea kõrvetamise nädalavahetuse moodi, kus treeningplaan moodustub õhtulauas läbirääkimiste käigus mitme plaani ühisosana. Kui Suur Allah tahab siis mina olen paadis.