Tõrva rukkipõllud ja muud kirstud, haamrid...

Iga õige jooksja teab, mis tähendab rukki tõmbama või rukkipäid silitada. Alles peale peale rukkipõldude nägemist võid ennast jooksjaks pidada, sest võitudest enam õpetavad põllud, haamrid ja kirstud. Need, kes ei tea kust on võetud komme iseloomustada rasket hetke jooksus kasutades selleks mõisteid põllumajandusest ja eriti teraviljakasvatuse valdkonnast, saavad oma vastuse antud blogi sissekannet lugedes.Väljend "rukkipäid paitamas" on pärit Hollywoodi kassahitist "Gladiaator", kus Russel Grove mängis peaosa. Filmis oli üks stseen, kus ta haavatuna näeb und sellest kuidas ta on kodusel rukkipõldudel ja libistab käsi läbi rukkipeade (mälu järgi meenutasin). Seega, kes on maratoni jooksnud, see on tõenäoliselt ka "rukkipäid silitanud".

Pilt 1. Alterjooksjate jaoks väga oluline pilt...

Alati polegi vaja maratoni, et kogeda haamreid ja teisi raskemaid tööriistu, 30 km võib täitsa piisata kui tingimused on parajad. Ja nii juhtuski Tórvast Valka joostes. Plaan oli pikk ots joosta ja miks seda mitte teha hr. Urbaniku mälestuseks. Mõnus soe ilm oma 25-26 kraadiga, väike vastutuul , mõned tõusud ja 30 km Valga-Valka maanteed. Kaasa võtsin 3 geeli ja vett pakuti üle 5 km, mis tundus küll liiga harva aga arvasin, et saab hakkama. Võistlejaid oli 10. Üks mees küsis mult, et mis aega sihin ja mis mu nimi on. Vastasin, et teen pikema trenni aga 2 tunniga vast Valka ikka jõuan. Mina tema nime paraku ei küsinud. Esimese km katsin rahulikult 3.43-ga, teise 3.45 ja kolmanda 3.48 ning antud hetkel tundus 3.50 mugav ja õige tempo aga just siis tuhises must mööda see uudishimulik härra ja rahuliku kuljetamise variant oli sellega maha müüdud.  5 km jooksime kindlasti keskmise tempoga 3.45 ja ka kümne peale oli tempo sama, tundus väga mõnus. Peale kümmet võtsin initsiatiivi endale ja jätkasin sarnase tempoga, poole maa peal olid mitmed pikad ja lauged tõusud ning päike tundus juba natuke segavat aga muidu oli veel viisakas. Teine kümme joosti keskmiselt 3.50 tempoga ja jooksutuju oli veel olemas. Peale 20 hakkasid probleemid tempo hoidmisega ja 25 peale jooksin veel kuskil veidi alla 4 minuti tempoga ja siis ta tuli...kirst!!! Võtsin viimase geeli ja rüüpe ning juba oli näha neid rukkipõlde. Tempo edasi oli 4 minutit ja veidi peale aga tahtmine oli pigem bussiga minna kui joosta. 27 km peal küsisin, et suur vahe on, 200m vastati. Mõtlesin, et kui nii lõpuni suudan roomata siis jään ette. Vale vastus! Härra Luhtoja, maratoonar ja ultrajooksja, tuhises must 500m pärast mööda. Kirstukaas oli kinni löödud, hea et näpud kaane vahelt ära tõmmata jõudsin. Korra prooviksin vahet tagasi nõeluda aga need jalad olid müüdud. Viimased 3 km: 4.18, 4.21 ja 4.44 aga tunne oli nagu jookseks 6-ga. Kui Mart staadionile jõudis oli Margus seal olnud 2 minutit aga ma ei valetanud lõppuaeg oli mul 1.58 ehk alla 2 tunni. Olgu öeldud, et antud jooksu olen võitnud varasemalt 2 korda ja kiireim aeg 1.49. Mis seekord kirstu põhjustas, raske öelda. Võibolla jäin ikkagi janusse aga kindlalt võib öelda, et jätkuvalt pole ma maratoni vormis ja kahjuks tuleb sügisel see ikkagi ära teha.

Kuna antud pingutus kuulub kindlasti minu top 6 kirstu hulka siis oleks paslik üles lugeda ka need ülejäänud meeldejäävad rukkipõldudel jalutamised:

6. Tõrva-Valga: kirst 25 km, kuum ilm, kehv vorm ja vb ka harv joomine;

5. Tallinna maraton 2012: kirst juba 16 km aga hiljem toimus kosumine ning 2:43 lõppuaeg oli antud konteksti arvestades häbist päästev;

Pilt 2. Hetk enne kirstu Tallinna maratonil 2012

4. Mulgi maraton 2011: koos Marioga koos joostud "treeningmaraton", kus tempo hoiti 4.00 aga paraku 34 km pidin Mario käest küsima, et kuidas on. Tal oli korras ja mul rukkipõllud ehk tema läks ja mina pidin endale soodsama tempo valima;

Pilt 3. Mario 4 in a row...minu kirst Mulgimaal 2011

3. Hiiumaa maraton 2011: koos Mario ja Keemikuga keevitati järjekordne treeningmaratoni. Taaskord tuli kirst 34 km paiku ja põhjuseks oli ilmselt paar nädalat varem põetud külmetushaigus;

Pilt 4. Alteralteedid esimesel Hiiumaa maratonil, kolmest mehest kaks said rukkipõlde näha aga esikolmikus me kõik.

2. Eesti triatloni 2015 täispika distantsil jooksuvahetus ehk taas maraton: Viimase 4,3 km ringini ok aga 1,5 km enne lõppu tuli kirstude kirst. Vältimaks EMO külastamist tuli viimane poolteist reaalselt jalutada aga kohale jõuti ikkagi esimesena. Põhjuseks taas ilmselt vähene valmisoleks maratoniks ja kuum ilm;

1. Tallinna maraton 2009: Kuni 30 km joosti juhtgruppis ja suure osa isegi veeti aga alates 33 km tuldi Piritale tagasi bussiga 1A. Tegu oli esimese maratoni ja esimeste vitsadega aga nagu ajalugu on näidanud siis vitsu on saadud hiljemgi.