Laekvere-Simuna rahvajooks
9. juunis toimus järjekordne juba legendaarseks saanud 10 kilomeetrine maanteejooks, mida põhimõtteliselt võib pidada minu koduvõistluseks. Siiski on mul seda ainult ühel korral õnnestunud võita. Ka seekord polnud veel kesise vormi tõttu erilist põhjust võidulootusi hellitada, sest lisaks minule olid stardis vanameister Lein ja alati minust tugevam tunduv Vulla. Nagu alati, tekkis enne starti küsimus, et milline võiks olla edukas taktika. Otsustasin, et mina tööd tegema ei hakka ja passin teiste selja taga. Enne igat starti ma unustan ära milline ma olen ja pahatihti just halvasti kujunevad võistlused tuletavad seda mulle uuesti meelde. Peale starti hakkas peale mingi imelik aeglase tempoga töllerdamine ja liiga paljude jaoks oleks see osutunud soodsaks tempoks. Ma rahulikult tunde järgi jooksin ja teised võtsid minu taha ritta. Selliselt kulges jooks kuni poole maani ja üllatuslikult hakkas Vulla maha jääma. Kuuenda kilomeetri esimeses pooles oli üks põnts, kus Lein üritas mulle kandu näidata aga nõelusin vahe kinni, kuid samal hetkel, meile kõigile üllatuseks, vuhises meist mööda Vulla. Loomulikult oli mul just sellel hetkel raske hetk ja Vullaga kaasa läinud Lein jättis mind üksi. Kui tõus otsa lõppes oli kuni lõpuni päris kohutav vastutuul ja ma ei suutnud esimesele kahele järgi jõuda. Kui Mart Simunasse jõudis olid kulunud 34.57 , mis ikka väga kesine aeg aga ilmselt nõrga psühholoogia tõttu olin ma jalad täiesti sirgu lasknud. Üldiselt võib öelda, et kõik jooksjad kaotasid oma tavapäraste aegadele mitu minutit, sest distantsi teisel pool puhunud vastutuul oli ikka päris tummine. Leini, kes sellel aastal teeb väga kõvasti trenni, ja Vulla duellis tuli tugeva lõpuspurdiga võitjaks viimane. Mind jäeti kolmandaks.
Hellenurme suvejooks
Selleks, et saada külameistriks tuleb otsida üles kõige nurgatagusemad külajooksud. Valgamaa jooksusari on nii alternatiivne, et seda ei kajasta isegi Ahto Jaakson oma jooksuportaalis. Hellenurmes toimus 28. juunil selle sarja neljas etapp. Enne Hellenurmet juhtis sarja Valgamaa "oma poiss" Margus Koor, kes oli võitnud Hummuli pargijooksu ja Pedeli järvejooksu (mina neil osaleda ei saaanud). Seega oli hädasti vaja selle jooksu võitu, et tõusta antud sarjas konkurentsi (oli mul ju ainult Aakre-Puka maanteejooksu võit). Taaskord kerkis üles see va taktika küsimus. Kuna Koor ei pidanud oma jutu järgi olema just elu vormis ja keskmaas on ta must teravam siis otsustasin üritada tal kohe laguses eest ära hüpata, sest lõpu peale ei tihanud jätta. Esimese kilomeetri peal oli suur laskumine ja seal otsustasingi ma rünnata ning see õnnestus väga kergelt. Põhimõtteliselt jooksin ma terve tee üksi, ise koguaeg kartes, et tegin algusega omale liiga. Suurele laskumisele järgnes vähemalt terve kilomeetri jagu tõusu aga ülejäänud maa 7,8 kilomeetrist oli võrdlemisi tasane. Lõpuajaks sain 25.36, mis tegelikult annab asjaolusid arvestades päris korraliku keskmise kilomeetri aja. Nüüd oli meil Margusega võitude arv 2:2 aga kuna tal oli ka üks teine koht siis tema jätkuvalt juhtis sarja. Hellenurme suvejooks oli päris kihvt võistlus ja väga ilus koht. Soovitan kõigile vahest proovida neid külavõistlusi, sest tegu on nii spordi kui ka omamoodi turismiga.
No comments:
Post a Comment